Kuuleme pidevalt, kuidas spordis pole raha ja seetõttu napib ka tulemusi. Samal ajal jääb suuresti kasutamata üks meie ilmsemaid võimalusi konkurentsieelise loomiseks: andmed, tehnoloogia ja süsteemne analüüs.

Olles viimasel ajal rääkinud paljude Eesti spordis tegutsevate inimestega, kuulen ikka ja jälle, kui suur osa treeningu, mängijate värbamise ja taktika kohta tehtavatest otsustest toetub endiselt treeneri tunnetusele, video vaatamisele ja manuaalsele analüüsile.

Rahanappuses Eesti sport ei saa endale lubada, et olulised otsused põhinevad peamiselt sisetundel või põhimõttel "nii on alati tehtud". Maailma kõige ambitsioonikamad spordiorganisatsioonid investeerivad samal ajal järjest rohkem andmetesse, analüütikasse ja tehnoloogiasse.

Siinsamas Baltikumis, Kaunases, on paljude eestlaste lemmik Žalgirise korvpalliklubi juba aastaid seda teed käinud. Žalgiris on tehnoloogia ja andmete kasutamist järjest sügavamalt oma korvpallisüsteemi sisse ehitanud. Klubi kasutab mängijate positsioneerimist, koormusmonitooringut ja automaatset viskeanalüüsi ning teeb koostööd tehnoloogia- ja analüütikaettevõtetega, et arendada oma lahendusi mängijate hindamiseks ja koosseisu planeerimiseks. Klubi on võtnud selle suuna selgeks prioriteediks. Eelmisel aastal toodi seda juhtima Tomas Balcetis, Denver Nuggetsi endine analüütikajuht ja 2023. aasta NBA meistritiimi juhtkonna liige.

Žalgiris ei kuulu Euroliiga suurima eelarvega klubide hulka, kuid proovib tehnoloogia, analüüsi ja järjepideva organisatsioonilise arendamise kaudu saavutada rohkem kui ainult palgafondi vaadates võiks eeldada.

Jalgpallis on üks hea näide Taani klubi FC Midtjylland, kes otsis teadlikult valdkondi, milles oleks võimalik suurema eelarvega konkurentidest parem olla. Midtjyllandist sai üks standardolukordade süstemaatilise kasutamise pioneere Euroopa jalgpallis. Klubi hakkas neid eraldi analüüsima, treenima ja käsitlema valdkonnana, kus oli võimalik konkurentidest parem olla. Standardolukorrad mängisid olulist rolli juba 2015. aastal võidetud klubi ajaloo esimeses Taani meistritiitlis.

Sellest kujunes klubis püsiv kompetents, mida arendatakse siiani. Midtjylland pakub nüüd juba eraldi õppeprogrammi standardolukordade analüütikutele.

Midtjyllandi kunagine konkurentsieelis on nüüdseks muutunud tippjalgpallis omaette võidurelvaks. Londoni Arsenal on viinud sama mõtteviisi maailma jalgpalli absoluutsesse tippu. Klubi on ehitanud värbamise ja mängijate hindamise ümber süsteemi, mis aitab defineerida Mikel Arteta mängumudelisse sobivad profiilid ja leida turult mängijaid, kes neile vastavad: pikad, atleetlikud ja füüsiliselt võimsad, kuid samal ajal piisavalt tehnilised. Selline koosseis annab Arsenalile füüsilise eelise ka standardolukordades, mille arendamisest on klubis tehtud eraldi prioriteet. Eelmisel hooajal lõi Arsenal teel Inglismaa meistritiitlini rekordilise arvu väravaid just standardolukordadest.

Arsenali investeering sellesse võimekusse jätkub. Sel suvel otsis klubi AI- ja masinõppeinseneri, kelle ülesanne on viia tehisintellekti lahendused esindusmeeskonna treenerite ja analüütikute igapäevatöösse.

Meil on Eestis teoorias kõik olemas, et ehitada sarnaseid edulugusid. Lisaks tugevale IT-võimekusele ja innovaatilisele lähenemisele paljudes valdkondades on mitmete tippspordivõistkondade taga ülikoolid.

Eesti kahel suurimal ülikoolil, TalTechil ja Tartu Ülikoolil, on Eesti ühed edukamad korvpallivõistkonnad ning esindusvõistkondi ja sportlasi ka teistel aladel. Nendes ülikoolides on olemas tehnoloogia-, andme-, spordi- ja meditsiinivaldkonna kompetents ning tudengid ja teadlased, kellel on pidevalt vaja päris probleeme, mille peal uusi lahendusi testida. Miks ei võiks näiteks korvpallimeeskond olla nende jaoks päris arenduskeskkond, kus ehitatakse aastate jooksul maailmatasemel kompetentsi näiteks mängijate värbamises, individuaalses arengus, taktikalises analüüsis, treeningkoormuse juhtimises või vigastusriskide paremas hindamises? Järjepideva töö tulemusel võiks tekkida võimekus, mida teistel klubidel piirkonnas ei ole.

Tahaks näha Eesti klubi, kes ütleb välja, et tema eesmärk on olla mõnes konkreetses valdkonnas maailma parimate seas, ja ehitab sinna aastatega kompetentsi, mida konkurendid hiljem kopeerida püüavad.

Eesti on tehnoloogiamaailmas oma suurusest korduvalt üle hüpanud. Sama ambitsioon võiks jõuda ka sporti.