Kaitseväe inimressursi kompleksuuring, mida on läbi viidud juba 2015. aastast, näitab püsivat trendi, et ajateenistusse tulles läbib kehaliste võimete kontrolltesti esimesel testimisel kõigest 30 protsenti ajateenistusse tulijatest. Ajateenistuses olles tõuseb testi eduka läbimise protsent, aga 40 protsenti ei läbi testi ka kolmandal korral ehk ajateenistuse lõpuski. Seega laste ja noorukite kehaline aktiivsus ning seeläbi kujunev füüsiline vorm pole küsimus ainuüksi nende tervisest, vaid ka Eesti julgeolekust.

Hoiakud kehaliselt aktiivsete ja liikuvate tegevuste osas kujunevad juba üsna noores eas. 2022. aastal Tartu Ülikoolis spordipsühholoog Aave Hannuse eestvedamisel läbi viidud uuring eelkooliealiste laste kehaliselt aktiivsete ja istuvate tegevuste eelistamise osas kinnitas, et 4–6-aastastel lastel on juba selgelt väljenduvad hoiakud kehaliselt aktiivsete ja istuvate tegevuste suhtes. Positiivsem hoiak kehaliste tegevuste suhtes ennustab, et laps on ka tegelikkuses kehaliselt aktiivsem ja positiivsem hoiak istuvate tegevuste suhtes ennustab, et laps veedab suurema hulga päevast istuvates tegevustes. Seega madala kehalise aktiivsuse probleem hakkab pihta juba üsna varakult, järelikult sekkuma tuleks hakata juba seal.

Me julgustame lapsi varakult avastama istuvat eluviisi nutiseadme huvitavas maailmas, kui lapsevanematena kasutame ekraane laste vaigistamiseks, õhtuse aktiivsuse mahavõtmiseks, iseenda jaoks vajaliku puhkehetke saamiseks, mõtlemata pikaajalistele tagajärgedele istuvate tegevuste eelistuste kujunemise osas. Ma arvan, et Eestis pole enam ühtegi kodu, kus poleks probleemiks liigne ekraanikasutus ja ääretult madal kehaline aktiivsus, rääkimata kaasnevatest valesti toitumise ja kehakaalu probleemidest. Taani on siinkohal Euroopas näidanud julget eeskuju ning keelab nutiseadmed koolis, et anda lastele tagasi täisväärtuslikumat lapsepõlve.

Noore sportlik areng toetub täiskasvanute koostööle. Noore spordis püsimine on tugevalt mõjutatud keskkonnast, mis sporti tehes luuakse. Enesemotiveerimise ja enesejuhtimisoskuste õpetamine on nii lapsevanema kui treeneri töö. Kui varases nooruses on jäänud puudu toetamisest ja julgustusest katsetada ja proovida erinevaid liikumisoskusi ja oma keha piire, siis õpib laps üsna ruttu, et ta pole võimeline mingiteks tegevusteks ja hakkab saama negatiivseid spordikogemusi. Kui pole õpetatud ja kujundatud mõtteviisi, et oskuste arendamisel tehaksegi vigu, kohe ei peagi välja tulema, aga kui jätkan, siis lõpuks ikka saan selgeks, siis on ka pingutuskavatsus väiksem. Ja alternatiiv ajaveetmiseks nutiseadmes on väga kättesaadav.

Positiivne spordikogemus ehk õnnetumise ja hakkamasaamise tunne, toetavad suhted sporditegemisel ning mõistmine, miks mingeid tegevusi tehakse, aitavad hoida pikaajalist motivatsiooni püsida spordi juures ning hoiavad seeläbi noori kehaliselt aktiivsematena. Ja see pole oluline mitte ainult selleks, et meie ajateenistusse jõuaksid füüsiliselt võimekamad noored, vaid jätkuvalt oluline ka ajateenistuse spordikogemustes. Ehkki rahulolu ajateenistusega on kasvanud, tuleks muret tekitavaks asjaoluks lugeda seda, et tervelt 32 protsenti ajateenistujatest annab ajateenistuse lõpus vastuseks, et ajateenistus tähendas nende jaoks pelgalt ajaraiskamist, samas esimene ootus ajateenistusse minekul on, et seal on võimalus parandada oma füüsilist vormi. Ajateenistust peavad ebaoluliseks need, kelle testisooritused on olnud püsivalt halvad. Lisaks on nende hulgas 60 protsenti neid, kes reservõppekogunemistele ei tuleks, kui see oleks vabatahtlik, või tuleksid vastumeelselt.

Positiivne spordikogemus ajateenistuses mõjutab ajateenistusega rahulolu ning huvi ja motivatsiooni osaleda reservtegevustes. Taaskord julgeolekuküsimus.

Treenerid ja spordijuhendajad on praegu kannataja poolel, neil ei ole piisavalt oskusi ja teadmisi, kuidas pedagoogiliselt heade võtetega lahendada treeningutes keerulisi olukordi, panna noor pingutama ning luua püsivalt toetavat positiivset treeningkeskkonda. Treenerite täiendkoolituses on väga väike osa spordipsühholoogiat ja sporditurvalisuse teemadel rääkides kiputakse jõudma äärmustesse, et midagi ei või enam teha, sest kohe on väärkohtlemine. Ajateenistuse kompleksuuringu tagasisidest ülematele toodi välja, et sageli jääb instruktoritel puudu pedagoogilisi oskusi, kuidas motiveerida ja distsiplineerida. Nõudlikkus ja toetus ei ole teineteist välistavad, vaid mõlemad on vajalikud selleks, et olla autoriteetne. 2016. aastal avaldatud uuring järjepidevalt võitvatest treeneritest (serial-winning coaches) tõi välja, et selliseid treenereid iseloomustavad sportlasekeskne kõrgete ootuste, nõudmiste tase, kõrged moraalsed standardid ja sportlase psühholoogiline arendamine lisaks füüsilistele oskustele.

Kehalise aktiivsuse suurendamiseks, mis jõuaks välja selleni, et meil ajateenistuses on suurem hulk neid noori, kellel on enesejuhtimise ja enesereguleerimise oskused koos füüsilise võimekusega, vajab erinevaid strateegiad, nii ühiskondlikku tuge kui individuaalselt tuge ning peaks algama varakult. Noortespordis tegeleb enesejuhtimise ja enesemotiveerimise oskuste arendamisega SPIN-programm, mis on suunatud väiksemate võimalustega noortele ning huvigrupina kaasab treeningutesse eelkõige just neid noori, kes on erinevatel põhjustel spordist või huviringidest välja langenud. Programmi põhimõtteks on spordipsühholoogia oskuste rakendamine spordikeskkonnas, mis tegelikult vajab laiendamist kõikidele noortespordi keskkondadele.

Pilootprojektina on SPIN-programmis kahel aastal läbi viidud noortespordi treeneritele tasuta arenguprogrammi SPIN+, kus spordipsühholoogid õpetasid treeneritele praktilisi oskusi positiivse ja motiveeriva treeningkeskkonna loomiseks ning noorte enesejuhtimisoskuste õpetamiseks ning mentorid käisid treeningutes vaatamas, kuidas oskuste rakendamine õnnestub. Praeguseks on programmi läbinud ligi 30 treenerit erinevatel spordialadelt üle Eesti.

Noortesport vajab muutust, et toetada tulevikus julgeolekut, et meie noored püsiksid kauem spordi juures ja oleksid füüsiliselt vastupidavad, et treeneritel oleks oskuste arendamiseks praktilisi tegevusprogramme, kuidas luua motiveerivat treeningkeskkonda ja õpetada enesejuhtimist. Sel juhul jõuab ajateenistusse suurem hulk noori, kes on paremas füüsilises vormis. Kehaliste võimete kontrolltesti eduka läbimise alus pannakse paika ajateenistuse eelselt. Ja me vajame lastevanemate abi ja koostööd, et eeltöö hoiakute osas oleks tehtud juba enne sporti jõudmist.