Suusaalade tänavuste maailmameistrivõistluste foonil liigub mõte järgmise taliolümpia suunas. Jäänud on aastake, pisut vähemgi: Milano - Cortina d'Ampezzo mängud algavad 6. ja lõpevad 22. veebruaril 2026.

Eesti vaatenurgast on Milano - Cortina kümnes taasiseseisvumise järgne taliolümpia. Aastail 1992-2022 peetud üheksal taliolümpial pälvisid meie sportlased kaheksa medalit: neli kulda, kaks hõbedat, kaks pronksi. Meenutagem seda tõusudest-mõõnadest saadetud teekonda.

Niisiis, 20. sajandi viimane kümnend: Albertville 1992, Lillehammer 1994, Nagano 1998. Talimängude medal jäi eestlastele kättesaamatuks: Albertville'is sai Allar Levandi edukaimana kahevõistluses kuuenda koha, Lillehammeris oli kahevõistluse meeskond neljas ja Ago Markvardt individuaalarvestuses viies, Naganos Jaak Mae 10 km klassikadistantsil kuues.

Eesti talispordi tähetund koitis 21. sajandi esimesel kümnendil. Kolm olümpiat – Salt Lake City 2002, Torino 2006, Vancouver 2010 –, seitse medalit: neli kulda, kaks hõbedat, üks pronks. Salt Lake'is pälvis Andrus Veerpalu 15 km klassikadistantsil kulla ja 50 km klassikas hõbeda, Jaak Mae 15 km klassikas pronksi.

Torinos lennutati meid ulmemaailma: kolm olümpiakulda. Kristina Šmigun-Vähi võttis kulla suusavahetusega sõidus ja 10 km klassikadistantsil, Andrus Veerpalu 15 km klassikas. Võib öelda, et pälvisime Torinos ka neljanda kulla, mille tõi maailmamehest helilooja Arvo Pärt: Torino Toomkirikus kõlas olümpiapäevil maailma esiettekandes tema teos "Surilina".

Vancouveris sai Kristina Šmigun-Vähi 10 km vabatehnikas hõbemedali.

21. sajandi teine kümnend: Sotši 2014, Pyongchang 2018. Olime taas lihtsurelike seas, eredaima välgatusena kuulus Saskia Alusalule PyeongChangis kiiruisutamise ühisstardiga sõidus neljas koht.

Ja 21. sajandi kolmas kümnend: Peking 2022, Covidi vari. Kelly Sildaru tõi Eesti taas talimängude medaliriikide seltskonda: pronksmedal vigursuusatamise pargisõidus. Rennisõidus kuulus Kellyle neljas koht. Kiiruisutaja Marten Liiv oli 1000 meetris seitsmes, kahevõistleja Kristjan Ilves suure mäe konkurentsis üheksas.

Nüüd siis Milano - Cortina 2026. Üllatavalt palju Eesti atleete, kelle esitust on põhjust huviga oodata: kurlingu segapaaride seas 2024. aastal MM-i hõbeda pälvinud Marie Kaldvee ja Harri Lill, iluuisutajad Niina Petrõkina ja vennad Selevkod, kiiruisutaja Marten Liiv, kahevõistleja Kristjan Ilves, laskesuusataja Tuuli Tomingas, vigursuusataja Kelly Sildaru, suusahüppaja Artti Aigro.. Kusjuures keegi võib ju ka lisanduda – miks mitte.

Ja lõpetuseks. 2. veebruaril hõigati välja Kultuurkapitali pea- ja elutööpreemiad pävinute nimed. Super, et spordi elutööpreemia sai kauaaegne Eesti Raadio spordikommentaator Erik Lillo – reportaaživõlur, maailmaklassi kuulunud tegija.

Siinkohal lubatagu olla emotsionaalne. Legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli isikunäitusel Fotografiskas on eksponeeritud ka kaks suurepärast jäädvustust Erika Salumäe kullasõidust Barcelona olümpial – üks lõpumeetrite heitlusest, teine Erikast auringil. Nende foonil jookseb nonstopina Erik Lillo raadioreportaaž Erika kuldsest sõidust. Vaatasin, kuulasin, olin lummatud. Milline mõju! Lembit Peegli meisterlikud fotod ja Erik Lillo maagiline reportaaž tõi taas eredalt meeltesse 31. juuli 1992 – imelise päeva, mil Erika võttis Barcelonas oma teise olümpiakulla.. Aitäh, suurmeistrid Peegel ja Lillo selle elamuse eest!