Kolmekordne olümpiavõitja kirjutab enda raamatus, et 2016. aasta MK-hooaja avaetapil Rukal olid tal südame rütmihäired. Päev varem oli ta alustanud astmaravimite tarvitamist, sest hilissügisel olid arstid tal astma diagnoosinud. Kalla kirjutab, et arstide arvates põhjustas südameprobleeme mitme asja kokkulangemine – astmaravimid, kofeiinitarvitamine ning esimese võistluse ärevus, vahendab NRK.

"Otsustasime, et ei räägi sellest kunagi avalikult, et katsetasin enne Ruka võistlust astmaravimeid. Sellest ei teadnud isegi mu koondisekaaslased, ma ei julgenud neile midagi öelda," kirjutab Kalla.

Norra Rahvusringhääling (NRK) küsis Kallalt, miks ta ei julgenud sellest avalikult rääkida. "Sest suvel ja sügisel oli astmaravimi tarvitamisest palju räägitud ja seetõttu ei pidanud ma seda kohaseks," tunnistas Kalla.

Tolle aasta juulis tuli avalikuks, et Norra suusataja Martin Johnsrud Sundby oli astmaravimi ebakorrektse tarvitamise eest saanud dopingukaristuse. Ka sellele eelnevalt oli Norra suusatajaid aastaid astmaatikuteks nimetatud, peamiselt toodi välja, et suusakuninganna Marit Björgen tarvitab astmaravimeid.

Näiteks enne 2010. aasta Vancouveri olümpiat ütles Björgeni konkurent Justyna Koewlczyk Poola meedias: "Mina valmistun radadel, mitte apteegis."

Sundby juhtumiga seoses kutsuti kokku komitee, mis uuris Norra suusatajate astmaravimi tarvitamist. Seepeale tervitati norralasi Rukal plakatiga, kus Norra koondist nimetati dopingukoondiseks.

Seda sama plakatit nägi Rukale jõudes ka Kalla ja seetõttu otsustas ta vaikida, et ka temal käskisid arstid astmaravimit võtta.

Kui NRK nüüd temalt küsis, kas ta tundis toona, et astmaravimi tarvitamine on tabu, vastas Kalla: "Jah, suurem osa küsimusi keerles sel teemal ja üldse oli suur tähelepanu astmarohtude tarvitamisel."

Björgen ütles, et mõistab mingil määral Kalla otsust. "Kogu jutt minu ja astmaravimi ümber algas juba 2011. aastal ja sellega kaasnes palju negatiivsust," nentis Björgen intervjuus NRK-le. Samas tunnistas Björgen, et Kalla võinuks vastupidiselt käituda ja ausalt rääkida: "Norra sai kõvasti kriitikat. Mina isiklikult teadsin, et ka mitmete teiste riikide sportlased tarvitasid astmaravimit, aga nad ei rääkinud sellest. Meie olime need, kes said kogu "süü" enda kaela. Ma ei saanud ju rääkida, kes veel seda tarvitavad, aga ootasin, et nad ise avalikult räägiksid."

Björgen, kellel vahepeal oli dopingureeglite tõttu eriluba astmaravimite tarvitamiseks, oli kogu karjääri vältel sel teemal avameelne. "Oli hea, et sain aus olla. Teadsin, et ma ei pea midagi varjama, sest mul oli FIS-i luba ja mu testid olid korras," meenutas Björgen.

Kalla kirjutas enda raamatus, et talle kirjutati tegelikult astmarohud juba enne 2016. aastat välja, aga siis otsustas ta neid mitte tarvitada, kuna leidis, et tal pole neid vaja. Aga 2016. aastal hakkas ta neid siiski kasutama.

NRK teatel on pooleli uuringud, kus püütakse selgeks teha, kas astmaravimid on sooritusvõimet parandava efektiga neile sportlastele, kellel astmat pole. Björgen ja Kalla ütlesid aga mõlemad, et astmaatikutel oleks ilma ravimiteta väga keeruline võistelda, sest haigus mõjutab kopsumahtu.

"Astmaravimite ümber on palju negatiivsust ja see mõjutab noori sportlasi – need, kes ravimeid vajavad, ei julge neid kasutada. See on natuke nagu Charlotte'i juhtum, et sportlased ei julge öelda, et neil on astma tõttu kopsumaht nii palju vähenenud, et vajavad ravimeid. Ja sellest on kahju," ütles Björgen. "Mulle meeldiks rohkem see, kui saaksime olla ausad ja avameelsed."