Mistahes spordiuudiste lehe pealkirjad on võistlustulemused. Kaotused, võidud, võistlusajad, kommentaarid. Suurem osa infovoogu on võistlus ise, koos kommentaatorite sõnavõttudega, mis analüüsivad potentsiaalset vormi, vaimset tegevust, varasemaid saavutusi ja sportlase tervislikku seisundit. Järjest rohkem on meediasse jõudnud ka sportlasega seotud rahalised küsimused, sponsorid nende koostöö katkestamised, dopinguga või sportlase ebaeetilise käitumisega seonduv ja treenerite poolne väärkohtlemine, karjääri lõpetamised.

Ei ole ime, et sporti mitte harrastaval inimesel, tugitoolisportlasel, aga ka vanematel, kes kaaluvad oma lapse sportlaskarjääri, jääb väga kallutatud pilt sportlase tööst ja karjäärist. Kajastatu põhjal on lihtne on jõuda seisukohale, et sportlase elu keskmes on võit või kaotus ja et see toimub ainult avalikul võistlusareenil, kus kaalul on muuhulgas ka suured rahasummad. Tõesti, ühelt poolt on sportlaseks olemine täiesti omaette elustiil, oma reeglitega. Ometi on selle elu keskmes sarnaseid, rutiinseid asju, mis ettevõtjal või ametnikul. 

Mis siis on sportlase töö? Olles töötanud sportlastega viis aastat ja tippsoorituskeskkonnas üle kümne aasta, võin julgelt öelda, et trennitegemine ja võistlused, kuigi ühed kõige nähtavamad tegevused, mille pinnalt hinnanguid antakse, on vaid üks osa sportlase elust.

Tasub vaid kuulata podcast'e ja intervjuusid sportlastega, kes on valmis avama oma igapäevatööd, kui avaneb täiesti teine maailm. Sportlase igapäeva töö sisuks lisaks treeningule, toitumisele, füsioteraapiale ja puhkusele on otsuste tegemine ja pingutused rahastuse tagamiseks, suhete haldamiseks treeneri, trennikaaslaste, pere ja elukaaslastega, pidevad reisimised, õpingute ja muu töö kohandamine võistluste kavva. Sportlane peab suutma plaanida nii homse päeva logistikat, oma füüsist nelja aasta pärast toimuvaks võistluseks kui olema valmis karjääriks pärast sporti.

Spordis on vigastused kerged tulema, võit ei sõltu 100 protsenti sinu enda sooritusest ja kui tulemusi pole näidata, võib lisaks toetuse langemisele langeda motivatsioon tippsportlase tööd jätkata või kaotada võimalusi sporti jääda. Iga mure väljaspool treeningut mõjutab aga tähelepanuvõimet trennis ja võistlusel. Kujuta ette enda tööd, kus vaatamata igapäevasele pingutusele ei saa positiivset tagasisidet ja sinu kolleeg kasseerib sisse kõik töövõidud ning pead jätkama vaatamata sellele, et sa ei tea, kas ja kunas palk tuleb. Kaua jaksaksid? 

Sportlase elu on lisaks kõigele nähtav ja avalik. Kõikide arvamustele avatud. Tema sooritus, tema keha, tema sõnad on loodud justkui hinnangute andmiseks. Jah, me tunneme rõõmu, kui läheb hästi, kuid kui kaua on publik sportlase poolt, kui ta ainult "osaleks" tulemusteta, naudingu pärast? Mõningast muutust võime näha sponsorite ja ka fännide poolt, kes elavad kaasa sportlastele, kes selgelt väljendavad oma väärtusi, on järjepidevad. Siin võib olla võti, mis toetaks sportlikku eluviisi ja väärtusi laiemalt. See omakorda aitaks loobuda pealiskaudsete hinnangute andmisest, ausa mängu nautimisest ja sportlase töö igakülgsele väärtustamisele.

Suhtumine, mida võiksime pealtvaatajana, treenerina või lapsevanemana juurutada: sport on mitmeid oskusi õpetav valdkond. Sihiks on küll teatud tulemus, sooritus, kuid selleks on vaja luua sobiv keskkond, õppida eluoskusi ja toetada sportlase enda oskust iseseisvalt oma keha, pea ja karjääriga ümber käia. Fookus võiks olla muuhulgas isiklikul arengul, mis toetab ka saavutusi ja mängunaudingut. 

Naudin tohutult intervjuusid, podcast'e ja oma sportlaste lugusid igapäevaelust. Sportlase elu telgitagused on just see, kus kasvab nende karakter ja kus arenevad oskused. Need mõjutavad sportlase emotsioone, mille nad võtavad kaasa sellesse viimasesse otsustavasse võistlusse. Sportlase elus on palju rohkem kui tulemused ja läbi selle märkamise saame tõsta pealtvaatajate austust inimese vastu ning luua ausama vaate sportlase karjäärile.