Teigamäe sõnul kogunes EKJL-i juhatus kolmapäeval kell 10 ning otsus langetati pärast kahetunnist arutelu. "Tuvastatud rikkumised on sellise iseloomuga, et juhatuse hinnangul ei sobi ta kergejõustikus töötama. Uurimine algas seoses 2022. aasta augustis laekunud nelja kirjaliku avaldusega. Neis avaldustes, mis on tehtud erinevate inimeste poolt, juhiti tähelepanu treeneri ebaeetilisele ja väärkohtlemisele viitavale käitumisele. EKJL algatas distsiplinaarmenetluse 29. augustil 2022. aastal," rääkis Teigamägi, lisades, et menetluse käigus otsustati uurimise alla võtta aastad 2005 kuni 2022.

Üks kirjalik avaldus laekus Läti kergejõustikutreenerilt, kes viibis mullu suvel Calis toimunud U-20 MM-il Eesti delegatsiooniga samas hotellis. "Välismaalt saime info nii, et eelmise aasta augustis toimus Calis U-20 MM. Sealse juhtumi kohta tegi kirjaliku avalduse Läti delegatsiooni liige. Ta tegi avalduse selle põhjal, et Eesti ja Läti delegatsioonid elasid ühes hotellis ning talle paistis Viru ja Karmen Bruusi omavaheline käitumine kummalisena. Avalduses kommenteeris Läti delegatsooni liige nähtut nii: "Mul on endal kaks tütart, selline käitumine on kohatu."

Eesti treeneritest tegid ühisavalduse Tõnu Kaukis, Heiko Väät ja Andrei Nazarov.

"Kuulujutud käivad alati faktist eespool. Meie leidsime, et kuulujutud osutusid tõeks. Lisaks oli ajendiks augustikuine juhtum, hakati uurima ja leiti seda, mida Virule süüks arvati: sportlaste vaimne ja füüsiline ahistamine. Kokku leiti kolm varasemat juhtumit, mille kohta need isikud on ütlusi andnud. Kahtlusi oli rohkem, kuid need pole seni kinnitust saanud," ütles Mugu, kinnitades, et Bruusil ega tema lähedastel pole Virule ühtegi etteheidet.

Miks algatas EKJL uurimise alles eelmisel suvel? "Varasemalt polnud selleks alust. Paljusid uurimisi algatatakse kuulujuttude põhjal. Enamus selliseid reegleid, mis võimaldavad sarnast menetlust läbi viia, on kehtestatud viimaste aastate jooksul. Polnud korrektset viisi, kuidas distsiplinaarmenetlust läbi viia ja sellega toimetada. Kui saime need need avaldused, ei tundnud me end liiga pädevana. Meie eesmärk oli tegutseda üheskoos EADSE-ga, kellel on teadmine olemas, kuidas menetlust läbi viia, ja kaasata distsiplinaarkomisjoni spetsialistid. Nendeta oleks seda läbi viia olnud keerukas ja ebapädev," tõdes Teigamägi.

Virule määratud tegutsemiskeeld kehtib üle maailma. "Võib öelda, et läks isegi hästi, et Läti delegatsiooni liige peale sattus. Tegelikult oleks see uurimine, kuna see vahejuhtum toimus MM-i ajal, pidanud minema rahvusvahelise kergejõustikuliidu (World Athletics) uurimise alla. Siis oleks see juhtum läinud rahvusvaheliseks. Läks hästi, et lätlased meie poole pöördusid. Saime selle otsuse ise ära teha. Selles mõttes pole vahet, see keeld kehtib üle maailma," ütles EKJL-i president.

"Virul on tõenäoliselt edasikaebamisõigus. Üks võimalus on EOK arbitraaž. See on juhtumite jaoks, kui sportlasel või treeneril on alaliiduga vaieldavaid küsimusi. On ka erinevad kohtuinstantsid. Nii palju kui tean, on ta kaasanud endale pädevat õigusabi. Tema nimi on Maria Mägi Rohtmets," lisas Teigamägi.

Kuna avaldustes toodi välja, et Viru puhul on sarnast käitumist täheldatud ka varem, võttis EADSE juhtivuurija Remo Perli ühendust ka mitmete Viru endiste õpilastega. "Sellistel tundlikel teemadel rääkimine pole kellelegi kerge. Neid kohtumisi oli palju, kindlasti üle kümne. Minu siiras tänu ja kummardus nendele inimestele, kes olid avameelsed ja ausad. Lõpuks jõudsime nendega faasi, kus nad leidsid jõudu ja meelekindlust ütlusi anda ja sinna ka allkiri panna. Oli ka neid, kes loobusid sellest, sest see on nende jaoks valus teema."

"Viru oli igati koostööaldis, tuli meie kutsel meie juurde ütlusi andma. Tema seisukohad on ühesed: tema pole midagi valesti teinud ning välja toodud seigad on tema sõnul tülgastavad. Talle tundub, et talle tahetakse kuidagi ära teha või on kellelgi tema vastu mingisugune isiklik vaen. Advokaadi vahendusel kirjeldas ta kirjalikult MM-i reisi ja oma käitumist, põhjendades seda sportlase turvamisega. Selles mõttes oli ta koostöövalmis," lisas juhtivuurija.

"Nägime, et olemasolev info annab sellise nägemuse, et tegemist on mustriga. Menetluse käigus leidis see kahjuks kinnitust. Muster põhineb tüüpilisele käitumisele, kus treener, kasutades ära enda mõjuvõimu sportlase üle, kasutab seda ära mitte spordi eesmärgil, vaid enda isiklikel eesmärkidel, saavutamaks lähedasemaid suhteid. Kellega rohkem, kellega vähem," jätkas Perli. "Et see ei jääks ainult spordisiseseks hinnanguks, näitasime kogutud infot ka Lastemaja ekspertidele, kes kinnitasid väärkohtlemisele viitava käitumise olemasolu."

Mis saab Viru õpilastest? "Enamus tema õpilastest kuuluvad Tartu Kalevisse. Kuna Tartu Kalevi tegevjuht on ka EKJL-i juhatuse liige, siis arutasime ka seda teemat. Tartu Kalevi juht lubas selles eest hoolitseda, et Viru õpilased saaksid oma arvamust avaldada ja kellegi juhendamisel edasi treenida," sõnas Teigamägi.