Viru käitumist oma õpilase Karmen Bruusi suhtes mullu suvel Calis toimunud U-20 maailmameistrivõistlustel kirjeldasid mitmed kohalviibinud sõnadega "sobimatu, ebasünnis, amoraalne, vale, koondislastele piinlik või ebamugavust tekitav".

Läti koondise juht, endine treener ja tippsportlane ning kahekordne olümpialane Dmitrijs Miikevičs kirjutas oma avalduses: "Me elasime samas hotellis Eesti võistkonnaga. Ühel päeval pöördus meie võistkonna treener murega väga imeliku suhte ja käitumise kohta Karmen Bruusi ja tema treeneri Mehis Viru vahel. Nad on kogu aeg koos, söövad koos, jalutavad koos, istuvad lobby's koos jne. Ma alguses mõtlesin, et treener on tema isa, et siis oleks mõistetav. Küsisin Eesti võistkonnalt ja selgus, et ei ole. Järgmisel päeval kõik jätkus ja see polnud minu arvates normaalne treeneri ja sportlase vaheline suhe. See ei ole normaalne, et treener on igal pool koos sportlasega. Ka nendevaheline suhe tundus olevat sobimatu ja paistis treeneripoolse võrgutamisena. Ma ei saanud aru, mis toimus, aga minu arvates oli seal märke seksuaalsest ahistamisest. Mul on kaks tütart ja ma ei lubaks kunagi sellist suhet vanema mehega. Minu arvates on see täiesti vale ja väärib uurimist."

Andreas Hantsoni ütluste kohaselt olid Viru ja Bruus Calis tihti koos, mille
tulemusel omavahel teiste sportlastega visati nalja, et Viru on nagu abikaasa ja käib kogu aeg Bruusil järel. Andri Matrovi ütluste kohaselt kutsuti omavahel Bruusi ja Viru "tuvikesteks". Ta tõi esile, et Karmeniga suheldes tuli Viru alati vahele ja ei lasknud edasi rääkida. Raido Mägi ütluste kohaselt on Mehis ja Kersti Viru juba varem üles näidanud kõrgendatud tähelepanu oma sportlaste vaba aja kontrollimisel. Ahistamisele viitab asjaolu, et ilma Viru juuresolekuta suhtles Bruus teistega vabalt, kuid Viru juuresolekul hoidis ainult tema juurde ja ei suhelnud teistega (T. Lusti avaldus). Vahemaandumisel Pariisis viibis Bruus koos Viruga teistest eraldi. Bruus lahkus oma toast umbes kella poole ühe ajal öösel ja naasis poole nelja ajal (U. Ljadovi avaldus).

Nendest avaldustest järeldas EKJL-i distsiplinaarkomisjon, et Viru eraldas oma
õpilase teistega suhtlemiselt, viibis pidevalt temaga koos ja kontrollis tema käitumist, mis on sportlase füüsiline ja vaimne ahistamine. Viru selgitas oma käitumist vanematele antud lubadusega jälgida Bruusi turvatunnet, toitumise ja isikupära vajaduste ning eripäradega, kuid Mehis Viru, Kersti Viru, Karmeni Bruusi ega tema ema seisukohtadest ei selgunud, millised need eripärad olla võiksid. 

EKJL-i distsiplinaarkomisjon vestles ka Viru endiste õpilastega. Näiteks sportlane A väitis oma kirjas sõnaselgelt, et Mehis Viru käitumine tema treenimisel aastaid tagasi väljus oluliselt treeneritöö piiridest ja mõjus talle ahistavalt. Vaimse ahistamise näitena tõi A esile, et Virul oli kombeks ahistada teda vaimselt selliselt, et keeldus mõne aja temaga suhtlemast ja pisendas sellega sportlase enesehinnangut ja -väärikust. A väidab, et Viru seksuaalse alatooniga käitumine tema suhtes oli sage ja ahistav (näitena toob A tema pideva jälgimise, käest kinni võtmise koos seksuaalse alatooniga märkusega, Viru poolt A-le kingituste tegemise). Kingituste saamist oma treenerilt Virult peab oma kirjas veidraks ka sportlane B. A ja B mõlemad tundsid ahistavana Viru kommet nendega autos pikalt vestelda (A väiteil mõnikord üle 30 minuti).

Korduvat kohatut ja seksuaalset puudutamist, ahistamist õpilasega suhtlemisest
hoidumisega, kingituste tegemist Viru poolt väidab sportlane C. Samuti väidab C, et Viru on talle saatnud kohatuid seksuaalse sisuga sõnumeid. C väiteil oli ta korduvalt Viruga seksuaalvahekorras. Distsiplinaarkomisjon on seisukohal, et M. Viru on C-d ahistanud seksuaalselt ja vaimselt, on ära kasutanud oma treeneri mõjuvõimu ning sellisena on Viru ja C suhe väljunud treeneritöö piiridest ja oli C-le ahistav.

Ülalnimetatud ja avaldusi põhjustanud käitumist Viru eitas, samuti eitas kohatut,
sobimatut ja ahistavat käitumist Bruusi, A, B ja C suhtes. Viru on oma ütlustes
seisukohal, et tema arvates on Calis Bruusiga seoses olukorra tekitanud peamiselt asjaolu, et temale ei teatatud kohe, kui kellegi arvates toimus midagi sellist, mida ei saa pidada sobivaks. Komisjon sellega ei nõustunud ja leiab, et asjaolu, kas juhiti tähelepanu kohatule ja reegleid rikkuvale käitumisele või mitte, ei ole käesoleva asja lahendamisel määrav.

Ebameeldiva üllatusena leidis komisjon, et Viru selline seisukoht viitab asjaolule, et ta kas ei tunne Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu käitumiskoodeksi p 3.3.10 ja treenerite eetikakoodeksi p-de III(2) ja III(3)* nõudeid või ei ole pidanud vajalikuks neid järgida. Viru staažist, teadmistest ja kogemustest lähtuvalt
peab ta olema ilma välise abita võimeline ise oma käitumist hindama treenerile
esitatavate nõuete kohaselt ja hoidma ära olukordade tekke, mida võib pidada õpilaste suhtes ahistavaks. Komisjon leidis, et Virule kui pikaaegsele treenerile ja ülikooli lektorile on selline minetus lubamatu.

Kokkuvõttes leidis distsiplinaarkomisjon, et Mehis Viru on rikkunud treenerite
eetikakoodeksi nõudeid ja on koodeksi p VIII kohaselt sellega rikkunud ka treeneri kutsenõudeid. Rikkumised on toimunud pikema aja jooksul ning mitme sportlase suhtes (sh alaealine). Nimetatud rikkumised on sellise iseloomuga, et
komisjoni arvates antud isik ei sobi töötama treenerina ega muu spordipersonalina.

EKJL-i distsiplinaarkomisjoni täispikka otsust saab lugeda siit.

*Treenerite eetikakoodeksi p III(2) kohaselt peab treener tunnustama igaühe panust ning õigust olla sõnaliselt, füüsiliselt ja seksuaalselt ahistamata ning ära kasutamata ja p III(3) kohaselt käituma korrektselt ning olema kõigile eeskujuks.