Prokuratuur esitas Virule kuriteokahtlustuse mullu 27. juunil. Kriminaalasi on endiselt prokuratuuris, kuid politsei on nüüdseks uurimistoimingud lõpetanud ning prokuratuur on ette valmistamas kriminaalasja materjale, kirjutab Delfi.

"Politsei on selles kriminaalasjas uurimistoimingud läbi viinud ja kriminaalasi on praegu prokuratuuris. Kaitsja sai hiljuti menetluse käigus kogutud materjaliga tutvuda ja esitas prokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Prokuröri hinnangul ei olnud alust kriminaalasja kaitsja taotluse põhjal lõpetada. Nüüd valmistab prokurör kriminaalasja materjale ette, et otsustada menetluse edasine käik," ütles Delfile prokuratuuri avalike suhete nõunik Kauri Sinkevicius.

"Ma ei pea hetkel kohtueelse menetluse faasis võimalikuks hakata sisulisi kommentaare andma. Kliendi seisukoht on lühidalt sama, mis on olnud [juhtumi] algusest peale: ühtegi kuritegu tema toime pole pannud ja see kahtlustus, mis on talle esitatud, on alusetu," sõnas Pilv.

Miks on Virul tegutsemiskeeld?

Mullu veebruaris määras Eesti Kergejõustikuliidu juhatus Mehis Virule kergejõustikus tähtajatu tegutsemiskeelu. Otsus põhines treenerite eetikakoodeksi nõuete rikkumisel.

Otsuses seisis, et Viru on korduvalt ja pika perioodi jooksul oluliselt rikkunud treenerite eetikakoodeksi p III(2) ja III(3) nõudeid ning treeneri kutsenõudeid. Mehis Viru rikkumised on sellise iseloomuga, et kergejõustikuliidu juhatuse hinnangul ei sobi ta töötama treenerina ega muu spordipersonalina.

2022. aasta augustis laekus Eesti Kergejõustikuliidule (EKJL) neli kirjalikku avaldust neljalt erinevalt osapoolelt, milles juhiti tähelepanu Viru ebaeetilisele ja tema poolt treenitava alaealise sportlase väärkohtlemisele viitavale käitumisele, mis on treenerile sobimatu.

Kuna avaldused sisaldasid viiteid treenerile sobimatu, ebaeetilise ning häid käitumisnorme ja tavasid eirava käitumisele ning treenerite eetikakoodeksi võimalike rikkumiste kohta, algatas EKJL eelmise aasta 29. augustil Viru suhtes distsiplinaarmenetluse.

Viis kuud kestnud uurimise tulemusel jõudis distsiplinaarkomisjon järeldusele, et kergejõustikutreener Mehis Viru on rikkunud treenerite eetikakoodeksi nõudeid ja on koodeksi p VIII kohaselt sellega rikkunud ka treeneri kutsenõudeid. Rikkumised toimusid pikema aja jooksul ning mitme sportlase suhtes (sh alaealine). Tulenevalt eraelulistest andmetest on menetluses osalenud inimestele lubatud tagada anonüümsus, distsiplinaarkomisjonile on need isikud teada.

Viru on treenerina juhendanud teiste seas Kaire Leibakut, Karmen Bruusi, Marielle Kleemeierit, Liane Pintsaart ja Sirkka-Liisa Kivinet. Eesti Naisliit valis Viru 2006. aastal aasta isaks.

Viru enda sõnul pole ta kunagi ühegi õpilasega olnud ebasobivates suhetes või neid füüsiliselt väärkohelnud. "Kinnitan, et olen treenerina ja inimesena käitunud eeskujulikult ja oma treenitavate suhtes hoolivalt. Ma ei ole teadlikult käitunud viisil, mida võiks pidada kuidagi hea käitumise piire ületavaks või mis annaks põhjust pidada seda treeneri eetikakoodeksi rikkumiseks. Ma ei ole kunagi olnud ühegi õpilasega ebasobivates suhetes või neid füüsiliselt väärkohelnud," seisis Viru eelmise aasta avalduses.