"Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) kohustus on erinevaid kaebusi uurida. Ma arvan, et EKJL tegi õigesti, kui algatas uurimise, mis kestis eelmise aasta sügisest kuni eilseni. Kui põhjalik see on, ei oska mina öelda. Minul on teadmised meedia vahendusel. Ma pole neid materjale näinud ja niipea kindlasti ka ei näe. Mehis Viru on öelnud, et ta vaidlustab selle," ütles Nool.

Nool usub, et avalikkuse ette ei jõua juhtumi kõik üksikasjad veel niipea. "Niikaua, kui vastaspool ei ole nõustunud selle otsusega, avalikkus kõiki neid materjale ei näe ka," kommenteeris Nool.

Noole sõnul ei ole võimalik kõike treenerite eetikakoodeksisse kirja panna ning tihti ei jälgita ühiskonnas just neid kirjutamata reegleid.

"Meil on olemas treenerite eetikakoodeks, mis on väga üldsõnaline, aga loomulikult, nagu kõikides eluvaldkondades, on välja kujunenud kirjutatud ja kirjutamata reeglid. Neid kirjutamata reegleid, mis on ühiskonnas välja kujunenud, peaks jälgima," sõnas Nool.

Noole sõnul on keeruline kirja panna kõiki reegleid, mis on aktsepteeritud ja mis mitte.

"Oleks imelik, kui treeneril on 20–30 õpilast ja treener peale trenni kogu aeg pidevalt suhtleb ilma professionaalse põhjuseta ühe õpilasega. Reaalseid punkte panna, mis on aktsepteeritud, mis ei ole, on natuke keeruline. Mingi hea tava ja väljakujunenud käitumisnormid võiksid olla treenerite ja sportlaste vahel. Me ei saa treenerite puhul rääkida ainult sportlasest ja treenerist. Väga tihti meelitavad treenerid teiste treenerite õpilasi enda gruppi. Selliseid asju ikka juhtub ja siis tuleb treeneritele öelda, et nii ei tehta," sõnas Nool.

Nool ütleb, et igal asjal on alati kaks poolt. "Loomulikult tuleb reageerida, kui treenerid või ühiskond näeb vigu. Peame alati silmas pidama, et peame kaitsma treenerit, kui ollakse treeneri vastu pahatahtlik. Igal asjal on ikkagi kaks külge," lisas Nool.

"Spordi tegemine on rangelt vabatahtlik. Paljud sportlased ei saagi tippsportlaseks. Treenerite ülesanne on motiveerida sportlasi. Eestis on hästi suur protsent puberteediealisi tüdrukuid, kes lõpetavad sporditegemise ära. Seal on see koht, kus treenerid peavad motiveerima oma õpilasi. Lapsevanemad peavad olema oma lastele toeks. Lapse või sportlase areng ei ole ainult sportlase ja treeneri vaheline asi, kõik peaksid olema sellesse kaasatud või vähemalt seda toetama," rääkis Nool.

"Uudis+" saates võttis kõnealusel teemal sõna ka Urmas Sõõrumaa.

"Meil on Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (EADSE) ja sealsed uurijad on teinud tükk aega oma tööd. Mul ei ole mingit alust kahtlustada, et nad oma tööd ei oska teha. Kui lugupeetud inimesele selline kahtlusevari langeb, eks see loomulikult tekitab paljudes hämmastust. Ma pole üksikasjadega kursis, aga mul on hea meel, et Eesti on selline demokraatlik maa, et siin asju kinni ei mätsita ja need tulevad varem või hiljem päevavalgele. Tegu on väga lugupeetud inimesega, kes väga paljude sportlastega tegelenud ja noortele eeskujuks olnud," ütles Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.