Osad on veendumusel, et olümpia peaks toimuma ettenähtud ajal, sest usutavasti saadakse selleks ajaks viirusest jagu, teised on rohkem äraootaval seisukohal. Leidub ka neid, kelle arvates tuleks OM kindlasti edasi lükata, sest isegi kui suveks on viirus taandunud, on praegune võistlus- ja treeningpaus jätnud sportlaste vormile oma jälje.

ERR kogus endiste ja praeguste olümpialaste ning veel Tokyo OM-ile pürgivate sportlaste arvamused kokku.

Olümpiamängude toimumist toetavad:

Heiki Nabi, maadleja, Londoni OM-i hõbe, Rio OM-i 5. koht, Tokyo OM-norm täidetud:

Ma ise ikka arvan, et järsku see haigus läheb selleks ajaks üle. Praegu on tipphetk, kuum aeg, aga usun, et juuli teiseks pooleks olukord rahuneb. Mina arvan, et olümpia ikka toimub. Vähemalt loodan, et toimub. Loogiliselt mõeldes on ju gripp ikka gripp, isegi kui ta on natuke hullemat sorti, nii et küll see üle läheb. Äkki on siin paanikat natuke rohkem, kui asi väärt? Ära nüüd olümpiat vast ikka ei jäeta…

Tõnu Endrekson, sõudja, Ateena OM-i 4. koht paarisaerulisel kahepaadil (koos Leonid Guloviga), Pekingi OM-i hõbe paarisaerulisel kahepaadil (koos Jüri Jaansoniga), Londoni OM-i 4. koht paarisaerulisel neljapaadil, Rio OM-i pronks paarisaerulisel neljapaadil, Tokyo OM-norm praegu puudub:

Valmistun olümpiamängudeks. Ei arvesta sellega, et Tokyo olümpiamängud ära jäävad. Kui OM otsustatakse edasi lükata, siis nii otsustatakse. Ei rutta sündmustest ette ja ei näe põhjust paanikaks. Tippsport ongi ootamatu.

Karl-Martin Rammo, purjetaja, osalenud kahel OM-il (Londonis ja Rios), Tokyo OM-norm täidetud:

Praegu ei pea ütlema, et Tokyo olümpiamängud ei toimu. Ise valmistun praegu ikkagi. Kui olümpiamängud viiakse läbi ohutult, siis ma ei arva, et olümpia ei peaks toimuma. Mõistagi, kogu kvalifitseerumistemaatika on väga segane. Ja eriti segane on ettevalmistusprotsess. Tean seda ise mitmete väikeriikide võistkondade puhul, kellega olen varasemalt koos valmistunud. Kui olümpia toimub, siis on ikka rahulolematuid.

Raul Must, sulgpallur, osalenud kolmel OM-il (Pekingis, Londonis ja Rios), Tokyo OM norm praegu täidetud:

Kui viirus taandub näiteks aprilli lõpuks, miks peaks juuli lõpus toimuva spordisündmuse ära jätma? Muidugi, isiklikust vaatevinklist on mul olümpiamängudele kvalifitseerumiseks vajalikud tulemused tehtud ja erinevalt paljudest teistest sportlastest pole mul vaja muretseda paljude võistluste ära jäämise pärast kvalifikatsiooniperioodil.

Tõnu Tõniste, EOK asepresident ja presidendikandidaat, endine purjetaja, Souli OM-i hõbe ja Barcelona OM-i pronks, osales ka Atlanta ja Sydney OM-idel 470-klassis (koos vend Toomas Tõnistega):

Mina arvan küll, et igal juhul peaksid toimuma! Nii palju, kui mina olen aru saanud, on see ikkagi hooajaviirus, mis läheb suve hakul üle ja siis oleks ju väga kurb, kui juba mitu kuud varem on otsus vastu võetud, et mängud jäävad ära. Loomulikult on keeruline, kui sportlased peavad karantiiniolukorras kuidagi treenima, samuti on küsimärk, mis saab kõikvõimalike valikvõistlustega. Aga eks siin peab mingeid lahendusi välja töötama ja lõpuks tuleb ikkagi mingi valik teha, paremad välja noppida. Suures pildis arvan täna, et aega on selle otsusega ja võib-olla on siin ka paanikat praegu natuke rohkem, kui tegelikult põhjust oleks. Jah, kui haigus jääb venima, siis on päris katastroof ning olümpiamängud on siis ilmselt kõige väiksem mure. Aga elu näitab, et Hiinaski hakkab haigus juba taanduma. Mis mind rohkem muretsema paneb, on küsimus, kas edaspidi hakatakse iga gripipuhangu puhul eriolukordasid välja kuulutama ja karantiine määrama. Kas see on uus reaalsus?

Erki Nool, endine kümnevõistleja, Sydney OM-i kuld, osales ka Barcelona, Atlanta ja Ateena OM-il:

Tänase seisuga arvan, et jah, olümpia peaks toimuma. Ettevalmistus on tehtud nii riigil, kui ka sportlastel. Kahe kuu pärast on mul võib-olla teine arvamus, aga hetkel peab lootma, et viiruse levik peatub ja olümpia saab toimuda. Viimane piir olukorra normaliseerumiseks olümpiale mõeldes on juuni algus. Maikuus on juba näha, kui viiruse levik kasvab, siis ilmselt ei jõua.

Jaan Kirsipuu, jalgrattatreener ja endine jalgrattur, osalenud kolmel OM-il (Atlantas, Sydneys ja Ateenas):

Praegu on vara öelda, et Tokyo olümpia peaks ära jätma või edasi lükkama. Selle otsusega võiks vähemalt maini oodata. Keegi ei tea täpselt, mis lähikuud toovad, aga mina olen loomult optimist. Arvan, et olümpia võiks toimuda. Pealegi on Hiinas juba märke epideemia vaibumisest. Kahju oleks, kui olümpia jääks ära. See on kõigile spordialadele oluline areen, kus ennast näidata ja teistega võrrelda. Niipalju kui erinevaid alasid üldse võrrelda saab.

On ka neid, kes on kahevahel ning kõhklevad:

Magnus Kirt, kergejõustiklane, osalenud Rio OM-il, Tokyo OM-norm täidetud:

Kindlat seisukohta mul ei ole. Peab tegutsema vastavalt olukorrale, aga kui ohutuse ja tervise kohapealt vaadata, siis igaks juhuks oleks kindlasti parem olümpia natuke hiljem teha.

Maicel Uibo, kergejõustiklane, osalenud Rio OM-il, Tokyo OM-norm täidetud:

Eks mulgi on selle teemaga seoses palju emotsioone. Kogu asi mõjutab iga sportlast kindlasti erinevalt. Paljude jaoks pidi Tokyo olümpia jääma elu viimaseks etteasteks spordiareenil. Nüüd pole sugugi kindel, kas edasi lükkamise korral suudavad nad veel aasta tippspordis jätkata. On neid, kellele see oleks olnud elu suurhetk. On ka neid, kellele edasi lükkamine oleks kõige parem variant, sest see aasta on läinud raskelt või on olnud vigastustega probleeme. See mõjutab kõiki erinevalt. Tuleb võtta üks päev korraga ja vaadata, mis saab.

Epp Mäe, maadleja, osalenud Rio OM-il, Tokyo OM-norm täidetud:

Ma isegi ei oska vastata. Kõik sõltub sellest, mis edasi toimuma hakkab. Kas saadakse situatsioon kontrolli alla või ei. Aeg näitab. Olen hetkel Soomes, ootan uudiseid, kas Kuortane olümpia treeningkeskus jääb valitud sportlastele avatuks. Eks ka ise elan päev korraga, muudatusi tuleb sisuliselt iga päev. Ning pikemas perspektiivis on plaanid kõik segi löödud. Laagrid on järjest ära jäänud ning võistlused teadmatuks ajaks edasi lükatud. Kas OM peaks toimuma? Väga paljud sportlased on jäänud keerukatesse olukordadesse, kus neil lihtsalt ei olegi enam treenimisvõimalusi. Maadelda üksi ei saa. Seega tuleb arvestada, et ettevalmistus OM-iks ei ole kaugeltki ideaalne. Sellegipoolest arvan, et tuleb olukorda arvestades võtta maksimum ning treenida mõttega, et augusti esimestel päevadel astun matile. Kuid välistada ei saa võimalust, et 2020 olümpiat ei toimu.

Nikolai Novosjolov, epeevehkleja ja Katrina Lehise treener, osalenud neljal OM-il (Sydneys, Pekingis, Londonis ja Rios):

Antud olukorras on küsimusi rohkem kui vastuseid. Kõige tähtsam on inimeste tervis. Kui olukord ei normaliseeru, siis tuleb OM edasi lükata. Tühjade tribüünide ees ei ole kindlasti mõtet olümpiamänge pidada. Edasi lükkamise negatiivne pool on see, et osad sportlased jõuavad tippspordiga lõpparve teha, võibolla otsustab keegi sünnitama hakata jne. Enamik sportlasi on ennast häälestanud ja planeerinud tippvormi jõudmise just suveks. On ka palju teisi põhjuseid. Rääkimata korraldajamaast Jaapanist. Antud olukorras win-win situatsiooni kindlasti pole. Seega tuleb valida kõige parem lahendus. Milline see on? Tuleb lähtuda olukorrast ja oodata nii kaua kui võimalik ja siis tuleb teha radikaalne otsus. Sügis on parem kui aasta võrra edasi lükkamine. Aga veelkord, lähtuda tuleb situatsioonist. Kõigepealt inimeste tervis.

Gerd Kanter, endine kergejõustiklane, EOK asepresidendi kandidaat, Pekingi OM-kuld, Londoni OM-pronks, osalenud ka Rio ja Ateena OM-il:

Teadmatust on hetkel palju ja seis igas mõttes väga segane. Väga tahaksin, et olümpiamängud toimuksid, muuhulgas ka sellepärast, et olümpiamängude ärajäämine või edasilükkamine oleks väga valus löök näiteks nendele sportlastele, kelle rahastus ja seeläbi edasine karjäär sõltub olümpiamängudel võistlemisest/tulemusest ja neile sportlastele, kelle jaoks Tokyo oleks karjääri viimane olümpia või viimane võimalus olümpiamängudel osaleda.

Erich Teigamägi, Eesti kergejõustikuliidu president:

Olen aru saanud, et sportlased on seisukohal, et olümpiamängudeks valmistumise võimalused on väga erinevad – nii alade kui ka riikide vahel. Mis Eestit puudutab, siis paljud meie olümpiakandidaadid oleksid ju praegusel aastaajal kuskil lõunalaagris ja tegeleksid suvisteks võistlusteks valmistumisega.
Siin tuleb eelkõige lähtuda sportlaste arvamusest. Ilmselgelt pole see hooaeg enam see, mis ta peaks olema – isegi kui olla paadunud optimist ja loota, et olukord paraneb kahe-kolme nädalaga. Meie ala puhul on kvalifikatsiooninormide täitmise lõppkuupäev 29. juuni. See on lubatud OM-i toimumise korral edasi lükata, aga… väga palju see ei muuda. Rahvusvaheliste otsuste vastu ei saa. Kui OM otsustatakse pidada, tuleb valmis olla.

Nende sportlaste seisukoht on, et olümpiamängud tuleks edasi lükata:

Janek Õiglane, kergejõustiklane, Tokyo OM-norm praegu täitmata:
Ma oskan ainult kergejõustiku osas sõna võtta ja ma arvan, et OM-i peaks tsipa edasi lükkama. Loodetavasti ära ei jäeta, aga korraldada seda 2021-2022 oleks ka väga okei. Praegu on elus lihtsalt tähtsamaid asju kui sport ja meelelahutus. Tervis on inimese tähtsaim vara ja loodetavasti saadakse asi kiirelt kontrolli alla. Isegi kui see aga juhtub, siis sportlastel on ikkagi liiga vähe aega OMile kvalifitseerumiseks ja kogu OM-i tase võib jääda palju kahvatumaks, kui inimesed ja sportlased loodavad.

Ksenija Balta, kergejõustiklane, osalenud kahel OM-il (Pekingis ja Rios), Tokyo OM-norm praegu täitmata:

Mina olen pigem selle poolt, et olümpia lükatakse edasi, kuid mitte paar aastat. Kui näiteks oktoobrisse lükataks, siis oleks juba täitsa okei. See on pigem tingitud sellest, et kogu elurütm on ju kõigil hetkel häiritud ja ettevalmistus on keeruline, ega metsa all olümpiaks ette valmistuda pole just kõige parem. Kui kvalifikatsioon hetkel lukku kukuks, siis oleksin reitinguga sees, kui aga lõpuks võistlused OM-i eel lahti läheks, siis tekiks kohe rida uusi küsimusi, kuidas süsteem ümber mängitakse.

Eelmine hooaeg oli maailma kergejõustikus tavatult pikk ja paljud võtsid talve rahulikult. Minagi tegin seda, et teha pikem ettevalmistus ja hüppasin Eesti sisemeistrivõistlustel trenni pealt. Praegu on erinevates riikides erinevad piirangud ja sportlased juba ettevalmistuse ajal väga ebavõrdsetes oludes. Tänu kliimasoojenemisele saab praegu Tallinnas metsa all treenida, kus hüppeks liiva veel ehk leiab, kuid mitte  tartaanrada. Ja eks see on ka pigem lastesport, mitte tippsport. Olümpianorm on 6.82 - vaid mõned sentimeetrid vähem Eesti rekordist (Baltale kuulv Eesti rekord  on 6.87- toim). Kui nüüd Audenteses harjutada saab, siis kasutan kindlasti seda võimalust. Eks tervikuna tuleb olla positiivne ja loov. Inimeste tervis on kõige tähtsam.

Kaspar Sula, aerutaja, Tokyo OM-norm praegu täitmata:

Minu seisukoht on, et OM ei tohiks kindlasti päris ära jääda. Tuleks lükata pisut edasi. Enne olümpiat tuleks kõik OM-ile pääsejad võistluste kaudu välja selgitada. Praegu, arvestades reisimise keeldu, on tugevas eelisseisus sportlased, kelle kodumaa on sooja kliimaga piirkonnas. Ideaalis loodaks, et võistluste viibimine tasandaks selle vahe.

Daniel Zaitsev, ujuja, Tokyo OM-norm praegu täitmata:

Hetkeseisuga ma arvan, et olümpia toimumine oleks vale. Paljudel sportlastel pole võimalik treenida ja valmistuda. Need, kellel pole veel norm täidetud, on teinud kindlad plaanid, kus seda täita saaks – treenida pole aga võimalik. Kui olümpiamängud toimuvadki, siis tähendab see, et ilmselt pole seal võimalik osaleda paljudel sportlastel, lisaks tuleks mängud võib-olla pidada pealtvaatajateta. See tähendaks, et seal ei oleks enam sama atmosfäär, mis on päris olümpiamängudel. Olümpia on ju miski, mis ühendab kõiki rahvaid, kõiki inimesi. Mina näeksin lahendusena ikkagi olümpiamängude edasi lükkamist, kuigi praeguses olukorras treenin ikka edasi selle teadmisega, et OM juulis Tokyos toimub.

Marko Albert, endine triatleet, osalenud kahel olümpial (Ateenas ja Pekingis):

Raske küsimus. Praegu arvan, et olümpia ei peaks toimuma, sest kõigil sportlastel ei ole võrdseid võimalusi sinna kvalifitseerumiseks. See on kõige suurem murekoht. Kvalifitseerumiseks vajalike võistluste korraldamine võtab ka aega ja seega peaks aprilli alguseks olema olukord oluliselt parem. Kui mais ja juunis saaks neid võistluseid pidada, siis oleks vast veel okei, aga see on vähetõenäoline. Eriti kehv seis näiteks on ujujatel.

Alar Seim, tõstja Mart Seimi treener:

Väga palju on teadmatust ning lisaks valitseb segane ja raske seis olümpiamängudele kvalifitseerumise osas. Puhtisiklikult rääkides võiks olümpiamängude edasilükkamine meile kasulik olla, sest annaks Mardile rohkem aega seljaraviks ja seega võimaluse paremini valmistuda.

Mart Seim, tõstja, osalenud Rio de Janeiro OM-il:

Tuleks edasi lükata, just seda arvestades, et treeninisvõimalused on piiratud, baasid kinni.

Aleksei Budõlin, Šveitsi judokoondise treener, endine judoka, Sydney OM-i pronks, osalenud ka Ateena OM-il:

Tänastel tingimustel tuleks OM minu meelest edasi lükata. Juba seetõttu, et osade riikide sportlased ei saa treenidagi, rääkimata osalemisest kvalifikatsioonivõistlustel, et muuta oma hetkeseisu olümpiarallis. OM vaid selle nimel, et OM toimuks...? Või et selgitada välja parimatest parimad?

Maailma atleedid samuti kahevahel

Sportlaste arvamusi on kogunud ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK), kes pidas eile maha enam kui kaks tundi kestnud konverentskõne 220 sportlasega. Sportlaskomisjoni juht Kirsty Coventry ja ROK-i president vastasid konverentskõne käigus sportlaste küsimustele, mida oli rohkem kui 40.

Pärast kõne nentis Coventry, et ROK-i eesmärk on endiselt Tokyo olümpiamängudega 24. juulil alustada. "Peame olema realistlikud. Praeguses faasis pole vaja paanitseda, sest olukord muutub kõikjal maailmas tundide ja päevadega. Ka meie oleme mures," sõnas Coventry. "Kinnitan, et üritame kõigi jõududega viirust peatada ning toetame tööd, mida selles vallas tehakse. Kokkuvõtteks on meie eesmärk aga aidata kõigil sportlastel Tokyosse jõuda."

ROK-i president Thomas Bach kinnitas, et tegelevad pidevalt olukorra analüüsimisega. "Peame jääma realistlikuks ja katsuma lahendada ka need paljud küsimused, mis puudutavad kvalifikatsiooninormide täitmist praeguses karantiiniolukorras. Oleme oma lahendustes väga konstruktiivsed ning usun, et kõik sportlased mõistavad, et meil on siiski veel mängudeni neli kuud aega."

Bach lubas, et kõik otsused langetatakse eelkõige sportlaste huve silmas pidades. "Käitume vastutustundlikult ning järgime alati oma põhimõtteid. Neist esimene on sportlaste tervise hoidmine ning viiruse leviku tõkestamine, teine aga sportlaste huvide ja olümpiaspordi eest seismine."

Maailma karate föderatsioon teatas samas, et on liigutanud 8.-10. maini Pariisis toimuma pidanud kvalifikatsioonivõistluse juuni lõppu. Nüüd peaks see Prantsusmaa pealinnas aset leidma 26.-28. juunini.