Pullerits: Šmigun-Vähi dopingusaaga ei ole saanud ammendavat lõpplahendust
Eelmisel nädalal teatas Rahvusvaheline Olümpiakomitee ROK, et kõik 2006. aasta Torino OM-i järeltestid olid puhtad, mistõttu vabanes dopingukahtlustustest ka kahekordne olümpiavõitja Kristina Šmigun-Vähi. Seda ning teisi hiljutisi dopingujuhtumeid kommenteeris Vikerraadio spordisaatele "Spordipühapäev" Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits.
"Ega see [Šmigun-Vähi teema] väga ammendavat lõpplahendust pole saanud, me ikkagi ei tea, mis seal toimus," sõnas Pullerits. "Teade salapärastest molekulidest tuli ligi neli aastat tagasi, ega me tänaseks nüüd targemad ei ole. Tõsiasi on see, et midagi sealt leiti ja ma rõhutan, et ma ei taha hakata mingisuguseid kahtlusvarje viskama, aga see lõppteade on siiski liiga lakooniline. Oleks oodanud ROK-ilt siiski selgemat põhjendust, sest see tuleks meile kõigile kasuks, nii ROK-ile kui spordihuvilistele, kasvõi selle läbi, et me ei peaks seda teemat jälle üles võtma."
"Kui oleks antud ammendav põhjus, et ROK eksis, nende metoodika oli vale või mis iganes, siis me teaksime, et Kristina Šmigun on tõesti läbi ja lõhki süütu kannataja, aga kuskile on ikka mingid molekulid jäetud õhku rippuma. Selles mõttes on ROK-i poolt, kes koos WADA-ga asja üles tõmbas, näotu käitumine jätta need küsimused spekuleerida," lisas Pullerits. "Ise nad selle jama kokku keerasid, palun lahendagu see ka nii ära, et me sellest aru saaksime. See on ka Kristina-Šmigun Vähi suhtes ebaõiglane ja näotu käitumine."
Möödunud nädala kolmapäeval sai järjekordse löögi rattasport, kui avalikkust teavitati neljakordse Tour de France'i võitja Chris Froome'i positiivsest dopinguproovist. Briti ratturi proov sisaldas lubatust kaks korda enam astmaravimi salbutamooli jälgi. Froome'i sõnul süvenes tema astma suvise Vuelta ajal ning mees võttis kuulda arsti soovitust ravimidoosi suurendada, kuid tegi seda lubatu piires.
"Ma ei usu seda Chris Froome'i juttu," kinnitas Pullerits. "Kui on lubatud kümme ühikut võtta ja pannakse sisse 20 ehk kaks korda rohkem, ei tehta seda kogemata. Kui Chris Froome ei suuda sõita ilma astmarohtudeta, tehku invasportlastele paraolümpial oma võistlusklass ja mingu võistelgu seal. See on ületanud igasuguse mõistuse piirid, et astmaatikutele on rohkem lubatud; nad panevad efekti pealt viis tundi rõvedalt mäest üles ning kõik mehed kaovad nende tuulest. See ei ole enam aus ja võrdne sport. Kui su organism enam naturaalsel kombel ei tööta, siis ei tööta - vali endale muu spordiala ja muu võistlusklass. Ärge tooge neid "legaalseid astmaatikuid" normaalsete, tavaliste inimeste juurde eelist saama."
"Mina tahan küll uskuda, et on võimalik ausalt sporti teha," tõdes Pullerits siiski. "Gerd Kanter on kogu aeg rääkinud, et on ausalt teinud, tema kohal pole ühtegi kahtlusevarjundit olnud. Tanel Kangert - puhtalt teinud. Mina usun küll, naiivne nagu ma olen, et enamus meie Eesti sportlasi teeb puhtalt pudru pealt, kasvõi seepärast, et meil ei ole siin Eestis super-mega-giga ülefinantseeritud laboreid, kus me saaksime igasugust sodi sportlastele sisse sööta. Meil jääbki üle ränk töö ja vaevanägemine."
"Meil ei ole lihtsalt võimalust, et maailma meeletute spordiinvesteeringutega kaasa minna. Suurte riikide sportlaste puhul hakkaksin küll kulmu kergitama, kui näeksin kellelgi mingisugust supervõimsat esitust. Imetletud Keenia jooksjate puhul on ka ju räägitud, et suured dopingud on taga, aga nad jooksevad kuskil savannis ringi. Tont teab, keegi ei saa neid minna kontrollima, nagu tehakse arenenud riikides."
Toimetaja: Anders Nõmm