EOK sportlaskomisjoni esimees, sõudja Allar Raja kirjutas kolmapäeval pressiteate vahendusel, et Eesti Olümpiakomitee (EOK) täiskogule esitatav spordikohtu loomise reeglistik vajab laiemat arutelu ja ümbervaatamist, et tagada osapoolte – eriti sportlaste – õiguste igakülgne kaitse ning tõi välja, et Mart Parindi, Advokaadibüroo NOVE advokaadi ja spordiõiguse spetsialisti arvamuslugu toob esile reeglite mitmed olulised puudused, sealhulgas võimalikud vastuolud põhiseadusega.

Kersti Kaljulaid: "Mina ei näe, et täitevkomitee peaks "kogunema ja ära kinnitama". Eeldan, et kõik olulised teemad, mis lähevad täitevkomitee ette, näiteks praegu kogu spordieetika pakett spordikohtu teemadega, ei lähe mitte ärakinnitamisele, vaid et need on korralikult ja põhjalikult läbi vaieldud, muuhulgas ka näiteks sportlaskomiteega. Nemad on täna konsulteerinud juristidega ja nende hinnangul on see dokument sportlastele keeruliselt seeditav. Näiteks spordikohtu ette pääsemiseks tuleb tasuda lõiv, mis on 2500 eurot, samas kui kõige suuremate riigihangete vaidluste puhul on see 1200 millegagi. Samamoodi on kahtlusi, et mõned spordikohtu sätted on põhiseadusega lausa vastuolus. Ehk sportlaskomiteel on tekkinud palju küsimusi, aga dokument on juba täitevkomitees. Nii ei tohiks olla!"

Urmas Sõõrumaa: "Sportlased on vaidleja rahvas. On näiteid, kus kohtus on käidud üle kümne aasta. Paljud sportlaste karjäär on rikkumisohus, sest vaidluste protsess on väga pikk ja sellepärast umbes aasta tagasi alustasime protsessiga luua spordikohus, et see oleks lühem, kiirem ja selgem. Ettevõtluses on selleks tihti arbitraaž. Mõelge ise, mida tahate: maikuus tõstis täitevkomitee, sh Allar Raja, ühehäälselt käe püsti, võtsime vastu, siis saime tagasisidet, et osad ei ole justkui kuulnud, kuigi pidid olema. Moodustasime võimalikult autoriteetse komisjoni Erichi juhtimisel. Küsisime korduvalt kõiki ettepanekuid kõigilt. Paar nädalat tagasi viimasel täitevkomiteel tõstsid kõik käe püsti, vaatasin kõigile otsa, sealhulgas Allar Rajale ja ütlesin kõigile, et öelge kohe, kui te nõus ei ole: tuleb välja, et ikka millestki ei saanud aru. Kahetsusväärne, aga vaatame, kuidas asjad lähevad."

Erich Teigamägi: "Maikuu täiskogu ei võtnud neid reegleid vastu, mis olid mitmete alaliitude poolt kriitikat pälvinud. Tuli umbes 35 ettepanekut muudatusteks. Moodustati töörühm, pidasime neli päris koosolekut, lisaks elektroonilised sõnavõtud, vaidlused. Eesmärk oli 20. septembri täitevkomiteeks neid ette valmistada, et nad oleks täiskogule valmis esitamiseks. Kõik täitevkomitee liikmed said dokumendid aegsasti, kaasa arvatud Raja ja mina ei mäleta, et keegi oleks vaielnud nende esitamise vastu."

Kersti Kaljulaid: "Siin kuulengi seda 1990. aastate juhtimiskoolkonda. Kaasav juhtimine on see, et juht ise on proaktiivne, võtab ise ühendust nendega, kellesse see asi puutub ja teeb kõik selleks, et selline asi ei toimuks. Toon näite praeguse EOK juhtimisstiilist. Minu jaoks oli Erich Teigamägi PR-trikki veider kuulda, et ta loobub kandideerimast asepresidendiks. Põhimõtteliselt ta ütles, et ei ole olnud rahul Urmas Sõõrumaa meeskonnas, aga vaadake: see on teie meeskond! See ei lähe läbi. Mina isegi ei seadnud ennast asepresidendikandidaadiks, sest mina sellisele juhtimisstiilile alla ei kirjuta."

Urmas Sõõrumaa, augustikuus ütlesite, et kui Eesti juhid ei saa aru, miks on vaja panustada sporti ja tippsporti, siis ei ole mul mõtet EOK juhina tiksuda. Kas nüüd on aus öelda, et EOK juhi koht ongi üks tiksumise koht?

Urmas Sõõrumaa: "EOK on mõnes mõttes ühiskonna peegel. Kui ühiskond otsustas seda kärpida, siis on meil väga vähe võimalusi ennast kaitsta. Kohtusin enamuste võtmeministritega ja pärast seda avaldasin soovi kandideerida edasi, sest mul on lootust, et suudame spordi olemuse viia selle peaministri ajal lauale hoopis teises valguses."

Kersti Kaljulaid, nelja aasta eelarve perspektiiv on pehmelt öeldes pehme. Kas saame üldse midagi spordirahvale lubada?

Kersti Kaljulaid: "Iga organisatsiooni juhtimine algab sellest, et juhtkond paneb lauale eesmärgid. Urmas Sõõrumaal ja Erich Teigamägil oli laual tuua 100 miljonit tervishoiukuludest spordile. See on hea idee, aga meil ei ole seda raha investeerida. Sellesama laevaga pole mõtet täna aerutada. Probleem on see, et kiire inflatsiooni perioodil jäi EOK eelarve kasv oluliselt alla eelarve tulude kasvule. See näitab, et EOK ei ole suutnud kõnetada vabariigi valitsust. EOK ei kõneta täna väga paljusid Eesti inimesi. Ta ei ole see, kes kujundab väärtusruumi, mis on liikuv Eesti. EOK juhtkond ei ole suutnud oma sõnumiga Eesti inimeseni jõuda."

Erich Teigamägi: "EOK lähiaastate eesmärk peabki olema vaadata kastist välja ja leida lisaraha, vaatamata sellele, et spordi osa on kärbitud. Tuleb töötada rohkem eratoetajatega, tuleb suunata pilk riigiettevõtete poole. Tuleb toetada alaliite nende ponnistustes, pingutustes, panustada, et nad tooks Eestisse rahvusvahelisi tiitlivõistlusi."

Urmas Sõõrumaa: "Kavatsen luua Eesti spordi kapitali, spetsiaalse platvormi, kus ettevõtetel on võimalik osaleda emotsiooni ajel või panustada protsendiga käibest ja hakata sinna täiendavalt raha koguma. Olen seda meelt, et valitsusest lunimine ei ole lähiaastatel väga viljakas, vaid tuleb kõigepealt leida sisemised ressursid."

Team Estonia real on järgmisel aastal 7,7 miljonit eurot. Kas oleme liiga nõudlikud selle raha eest, sest nagu klassikud ütlevad, neljas ja viies koht on jama?

Kersti Kaljulaid: "Team Estonia puhul on vaja tuua lisaraha, olen välja pakkunud selle, et võtame noored sportlased sellest süsteemist eraldi, sest me ei taha, et noored peaksid noorteklassi medalitega tõestama oma kõlblikkust. Nende raha võiks tulla andmepõhisest noortespordi toetamisest. Kui seame endale selge eesmärgi tuua see projekt ellu, hakkame oma sportlasi toetama trajektooripõhiselt, toome siia ühe uue rahastamiskihi. Noorte sportlaste jaoks ei ole väga head mudelit. Kui räägime eesmärgistatud tegevusest, õnnestub meil kõnetada Eesti ettevõtjaid teisiti, kui see, mida sina, Urmas, ütlesid ühes podcastis: "mul on üks sõber, kellel on 100 000 eurot". Üks põlvkond on tulnud, kes nii enam ei tee."

Erich Teigamägi: "Võime ennast võrrelda kellega tahes - Norraga võrrelda on raske seepärast, et riikide SKP on kaunis erinev. Oleme teinud seniste otsuste põhjal järeldusi. Kevadel noorte mahtu talialade puhul tõmbasime koomale, sama plaan - oleneb, kuidas käitub tippspordi komisjon - toimub suvealade puhul. Olen alaliitudega rääkides kohanud arvamust, et noorte, alla 20-aastastest, alla 18-aastastest, valdkond võiks olla alaliitude enda otsustada - on see andmepõhine järeldamine, aga plaanin senisele kogemusele tuginedes: teeme Team Estoniast täna toetust saanud alaliitude ja treeneritega ümarlaua, arutelu, et mis on senises süsteemis plussid ja miinused ja teeme sellest järeldused. Ehk küsime oma kliendi käest."

Liikumine on EOK alt ühte sihtasutusse viidud juba aastaid tagasi. Küsimus on, kas EOK mudel on piisav või on ta liiga lai?

Urmas Sõõrumaa: "Team Estonia on suuresti minu ja Oliver Kruuda initsiatiiv ja selle algne mõte oli, et toetada absoluutset tippu. See tipp tähendab, kellel on ainest maailma absoluutses tipus läbi lüüa ja kindlustada neid selleks vääriliste tugiteenustega. Kavatsen edaspidi teha nii, et tõmban väikese joone vahele absoluutsele tipule ja saavutusspordile ehk nendele, kelle lagi piirdub Eesti paremikuga. Kõik süsteemid, mis on juurutatud talentide leidmiseks - on need spordikoolid, sõudjad Pärnus või vehklejad Haapsalus, on suures plaanis saavutussport, aga kui sealt tõuseb pea püsti, on Team Estonia valmis teda maailma tippu aitama. Mida teeb EOK Eestis: ta on kogu Eesti spordi katusorganisatsioon. 1998. aastal vastu võetud Eesti spordi seaduses on täpselt kirjas, mida Eesti spordi juhtimisel peab tegema. Ainuke häda on, et me ei tee seda ja seepärast saab ka minu programmi üheks juhtivaks pealkirjaks, et ühiskond peab kokku leppima, kas täidame seal seaduses kokkulepitut."

Kersti Kaljulaid: "Mind natuke häirib see, et kogu aeg peab keegi teine midagi tegema. Üsna vähe on juttu sellest, mida EOK täna ise peaks tegema. Eesmärkide sõnastamine võiks kõnetada riiki ja kõiki teisi. Küsimus oli ju tegelikult, kuidas EOK-s täna liikumisharrastust läbi sihtasutuse juhitakse: väga hästi juhitakse. Aga ka seal on ruumi mõelda: miks Eesti on Luksemburgi järel kõige vähem Erasmusest spordiprojektidele raha taotlev riik Euroopas? Seal on projektid, aga tunnen, et tahaks ka teaduspõhist, metoodilist lähenemist, et aidata katta liikumisharrastuse valgeid laike. Selliseid metoodikaid on maailmas palju, kuidas teha aktiivseks neid, kes seda täna ei ole."

Milline on EOK töökvaliteedi mõõdik? Teame, et sport ei ole limonaadimasin, et paned sada ühikut raha sisse ja saad teiselt poolt sada ühikut limonaadi vastu.

Kersti Kaljulaid: "Tippspordi poole pealt saame seda mõõta medalitega ja teises ringis sportlastega, kellel on olümpiale minnes reaalne medalivõimalus."

Urmas Sõõrumaa: "Neljas koht on pisut jama. Rahvusvaheline edu ja medalid, liikumisharrastus ja tervelt elatud aastad ning sport kui majandusharu, mis on vähemalt miljard eurot, kus riik teenib mitmed sajad miljonid maksutulu."

Erich Teigamägi: "Vaatame korra ettepoole: järgmised olümpiamängud toimuvad 2026. aastal Itaalias. Nendele talimängudele läheb meil viis-kuus sportlast, kellelt ootame kõrgeid kohti. Need sportlased on täna juba olemas."

Milliseid objekte Eesti spordisüsteem praegu eelkõige vajab?

Urmas Sõõrumaa: "Tegelen isiklikult natuke selle ujula teemaga. On osad projektid, mis on üleriigilised ja asuvadki enamuses suuremates linnades. Ei näe muud võimalust, kui nende objektide rajamine riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ja võimalusel kaasata ka erasektor. Soovitan kõigil, ka siinolijatel: käisin täna-eile kell 11-12-13 Kalevi pallimängude saalis: tühi, null. Ujulas kahel rajal paar umbes minuvanust, kaks last. Käisin kergejõustikuhallis, seal oli 8-10 inimest. Enamus spordiraha sööb varsti üle nende ülalpidamine. Täpselt samaväärselt, kui meil on vaja uusi objekte, on need vaja efektiivselt ka inimestega nn mehitada. Muudel juhtudel kogu meie spordiraha sinna varsti lähebki, et neid tühjalt seisvaid halle üleval pidada. Koolilapsed tuleb sinna viia. Minu algatatud projekt: sporditegemine koolis, iga päev 60 minutit, seitse päeva nädalas ja kooliprogrammi loomulik osa. Kui mind valitakse, saab see üheks minu prioriteetseks tegevuseks."

Kersti Kaljulaid: "Ka mina arvan, et see peaks olema aastal 2028 meie kooliprogrammi sisse viidud. Meil on ka praegu Mustamäe riigigümnaasiumis selline eksperiment käimas. Edasi on siin haridusministeeriumil suur samm astuda. Kui meie olime väikesed, oli väga paljudel aladel erinevates vanuseklassides stardis kümneid lapsi, praegu on see arv väiksem. See ongi see teema, et me ei ole suutnud kõnetada, me ei ole suutnud liikumist väärtustavat ruumi kehtestada. Mul on see kogemus Kadriorust: eestvedamine, see, et paned inimesed endaga kaasa tulema, mõtlema. Miks kardame mõnikord isegi sõna "sport"? Kehtestame liikuvat väärtusruumi ja veame ise eest."

Erich Teigamägi: "Koolispordiga tegeleb Eestis üsna mitu sektorit - kohalikud omavalitsused, kohalikud klubid, haridus- ja teadusministeeriumil ja ka alaliitudel on oma roll. Tahaksin ära märkida, et statistika ütleb, et meil on trennis käivaid lapsi umbes sama palju kui neid oli 30 aastat tagasi. See statistika ei erine, aga miks neid mõnedel meistrivõistlustel vähem on? Seda ma ei oska kommenteerida, see ala, mida mina olen juhtinud [kergejõustik], on just nooremates vanuseklassides arvukas osavõtt."

Vaata EOK presidendivalimiste debati galeriid: