"Minu huvi ei ole jätkata toetavas rollis organisatsioonis, mille president ei mõista, et selleks, et EOK täidaks oma eesmärgid, on vaja fookus suunata saavutus- ja tippspordile ning sportlastele õnnestumiseks vajaliku platvormi loomiseks," lisas Teigamägi.

"Väikeses riigis ei ole meil võimalik tegeleda samas mahus kõigega – mina näen, et EOK presidendi üks prioriteete peab olema alaliitude toetamine. Selleks, et meil oleks rohkem tippsportlasi, kellele on loodud võimalused edu saavutamiseks. Mida rohkem on meil tippe, seda lihtsam on tekitada sportlikke harjumusi noorte ja harrastussportlaste seas," lisas kergejõustikuliidu president.

Teigamägi on olnud EOK täitevkomitees kolm perioodi ning täidab praegu ka asepresidendi rolli. "Kandideerin täna EOK presidendiks, sest olen olnud tippsportlaste ja alaliitude kõrval ning näinud ka asepresidendina, et need valikud, mida täna teeme, ei too tulemusi, mida vajame," sõnas ta.

Teigamägi on üks kolmest presidendikandidaadist, koos temaga kandideerivad veel Urmas Sõõrumaa ning endine Eesti president Kersti Kaljulaid. Kaljulaid teatas eelmisel nädalal, et tema presidendiks valimise puhul saaksid EOK asepresidentideks Gerd Kanter ja Tiit Pekk. Sõõrumaa ja Teigamägi oma programmi veel avalikustanud ei ole.

Asepresidendi kandidaate on pärast Teigamägi taandumist alles jäänud 12: Erki Nool, Even Tudeberg, Gerd Kanter, Hanno Pevkur, Henn Vallimäe, Kristina Kallas, Leho Haldna, Mart Tarmak, Mihhail Kõlvart, Tiit Pekk, Tõnu Tõniste, Urmas Sõõrumaa.