Viimased kaheksa aastat EOK presidendirolli kandnud Sõõrumaa ütles, et Eesti ühiskonnas on spordi mõistmine ja toetamine ammendunud, mistõttu on vaja leida täiendavaid ressursse. Eesti Kergejõustikuliidu president ja praegune EOK asepresident Teigamägi sõnas, et toetus kandideerimisel oma pikaajalisele kogemusele ja lisas, et suured organisatsioonid peavadki ajas muutuma.

Endine Eesti Vabariigi president Kaljulaid ütles, et alaliidud ei tunne end EOK süsteemis kaasatuna, mistõttu on Eesti spordi juhtimises oluline, et olümpiakomitee oleks ühine platvorm. Lisaks peaks Kaljulaidi sõnul keskenduma treenerite koolitamisele ning sellele, kuidas talendikad noored jõuaks ka tippsporti.

Sõõrumaa sõnul peab EOK ja ka tippspordi toetamise süsteem Team Estonia rohkem talendikaid sportlasi märkama, kuid kõik kandidaadid nõustusid, et Team Estonia senine korraldus on viinud olukorrani, kus saavutussport ja tippsport on ühendunud.

"Isegi viimase nelja aasta jooksul on seesama Team Estonia, mis loodi enne praegust juhtkonnaperioodi, olnud muutumises. Oleme muutnud toetussüsteemi tahke, viimase otsusena vähendanud noorte mahtusid, et olla otsustes teravamad. Oleme teinud suure hulga eriotsuseid sportlaste toetuseks, kes vajaksid täiendavat toetust või mingiks perioodiks lisavahendeid," sõnas Team Estonia juhtimise juures olev Teigamägi.

Kuidas Eesti sporti rahastada?

Sõõrumaa sõnul on viimase kaheksa aasta jooksul spordirahastus omajagu paranenud, kuid ta lisas, et lubatud summad riigieelarvest on kohati kaduma läinud. "Oleme tõepoolest saanud riigi käest tüssata. Üks asi oli see, et keelati riigiettevõtetel spordi toetamine. /.../ Riigi ettevõtete toetus on eriti tähtis. Riik on toetamise alus, teised panevad juurde," sõnas praegune president.

Kaljulaid vaatas aga rohkem kohalike omavalitsuste ning maakonna spordiliitude suunas. "Meie maakonna spordiliidud tunnevad, et EOK ei toeta neid nende läbirääkimistes tihtipeale KOV-idega. Vallavalitsused vahetuvad sageli, garantiisid ei täideta. Oleks loogiline, et EOK aitaks olulisi liikmeid, kelle kaudu liigub 40 protsenti Eesti spordi rahast," sõnas kandidaat. "Aitaks neid standardsete lepingutega, milles EOK võiks olla kolmas osapool. Et nad ei peaks igakord ratast leiutama, kui koostööd planeerida."

Teigamägi ütles, et kui tema 2020. aastal EOK tippspordikomisjoni üle võttis, oli vaja koheselt jaotussüsteemi ümber teha. "Oleme seda kohandanud ja kitsmakas võtnud, aga ühtegi süsteemi ei saa kohe jalapealt maha raiuda," selgitas ta. "Kuskil on sportlased, kes valmistuvad tiitlivõistlusteks ja nad teevad valikuid, sest on alasid, kus on mitu tiitlivõistlust aastas. Kui iga aasta muudaksime süsteemi, siis petame neid sportlasi, kes juba on mingite tegevuste ja plaanidega arvestanud."

Teigamägi lisas veel, et treenerite toetussüsteemi tuleb riigieelarvest küll 12,5 miljonit eurot, kuid spordiklubid maksavad veel enam maksudena tagasi.

Kaljulaid ütles, et EOK on jäänud seni lihtsalt riigiraha laialijagajaks ning sisekommunikatsioonist ning üksteise mõistmisest jääb vajaka. "Ministeeriumidest tuleb raha, mis on ette määratud, ja EOK oma suurepärase tiimiga jagab selle kokkulepitud kriteeriumite järgi laiali. Aga spordi edendamise jõudu EOK endast täna ei kujuta," ütles ta.

Mis muutub EOK juhtimises?

Kaljulaid tõi esile puudulikku kommunikatsiooni EOK siseselt ning ütles, et olümpiakomitee peaks jõudma rahvale lähemale. Lisaks tegi ta üleskutse Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kes suudaksid olümpiakomiteed andmepõhise toetusskeemi loomisel aidata.

"Noored vajavad tuge ja rääkides alaliitudega, siis juhiti tähelepanu Norra mudelile, kus on toetus andmete vastu. Sportlased täidavad treeningpäevikut, treeneriga arutatakse arengukõverat," selgitas ta. "Sportlast liigselt fokusseerimata pole tal kohustust juunioride klassis medalit tuua, sest see võib maksma hilisemas ajas kätte ja ta ei jõuagi täiskasvanute klassi medaliteni."

Teigamägi ütles, et osad komisjonid EOK-s ei tööta ootustepäraselt ning tema nägemuse järgi peaksid kõik komisjonid tooma täitevkomitee koosolekutele ettepanekuid. "12 aasta jooksul on EOK liikunud kahe pressiteate pealt aastas kümnete pressiteadete peale aastas. Aga sisekommunikatsiooni on vähe, teame oma liikmetest palju, aga nemad vahetevahel ei tea, mida otsustasime täitevkomitees ja mida nad võiksid teada," sõnas kandidaat.

Kaljulaid sõnas, et järgmise nädala teisipäeval esitleb ta lahtikirjutatud programmi, kus toob välja ka oma valitsusaja asepresidentide nimed. Teigamägi ütles, et on samuti potentsiaalsete asepresidentidega rollist rääkinud, kuid ei välistanud, et võiks ka ise asepresidendina jätkata.

Kõik kolm kandidaati kinnitasid ühtlasi, et presidendiameti eest palka ei võtaks.

Lisaks tuli debatil juttu ka spordirajatistest ning meetmetest, kuidas nende ehitamisel EOK abiks saaks olla. "Tegelikult on meil kultuuriobjektide rahastamiseks väljatöötatud meede, kus asjad võtavad järjekorda ja saavad ehitatud. Täpselt samasugust meedet on vaja spordiobjektidele," arvas Kaljulaid.

"Meil on palju objekte, mis on ehitatud [Euroopa Liidu] vahenditest ja vajavad kiiresti investeeringuid. Ministeeriumiga on vaja leppida kokku plaan, kuidas Eesti spordiobjektide rahastamine kujuneb. Ilmselgelt nad ei võistle kultuuriobjektidega, aga nad vääriksid samasugust kohtlemist," lisas Kaljulaid.

Sõõrumaa sõnul peaks spordirajatiste rahastamine jaotuda kolme osapoole vahel. "[Rajatised] saavad tekkida kas Tartusse või Tallinnasse," ütles ta. "Kolmandiku paneb riik, kolmandiku kohalik omavalitsust ja kolmandiku paneb eraettevõtlus. Osad objektid on võimalik nii ehitada - pallisaalid, ratsakeskused."

---

EOK-le esitasid presidendikandidaadi 88 liiget - Kaljulaid sai 46 liikme toetuse, Sõõrumaad toetas 25 liiget ning Teigamägi esitati 17 liikme poolt. Rohkem kandidaate ei esitatud.

EOK juhtorganite valimised viiakse läbi 11. oktoobril Tallinnas Hiltoni hotellis toimuval EOK täiskogul, kus valitakse president, kaks kuni neli asepresidenti, täitevkomitee ja esindajate kogu liikmed järgmiseks neljaks aastaks.