Sinner põrus märtsis Indian Wellsis toimunud turniiril kahel korral dopingutestil, sest tema proovides tuvastati lihasmassi kasvatamiseks kasutatava keelatud aine klostebooli jälgi.

Tennise puhtuse eest hoolitsev organisatsioon ITIA algatas seepeale uurimise, mille käigus avastati, et Sinneri treener oli ostnud ravimi, mis sisaldas keelatud ainet ning andnud selle ravimi tennisisti füsioterapeudile Giacomo Naldile. Naldi kasutas ravimit enda sõrme peal olnud haava ravimiseks, kust see siis ilma kinnasteta tehtud massaaži käigus väga väikeses koguses Sinnerini jõudis.

ITIA leppis maailma esireketi selgitusega ning kinnitas, et Sinner ei tarvitanud keelatud ainet tahtlikult. Spordiõigusele spetsialiseerunud advokaadile ja endisele tennisistile Polina Tšernjakile avaldas muljet Sinneri meeskonna kibekiire tegutsemine.

"Juristina huvitab mind peamiselt see küsimus, kuidas Sinner ja tema meeskond olid suutelised ja võimelised valmistama seda dokumenti, mida neil läks vaja. Kõik põhjendused, ekspertiisid, tõendid jne. See kõik toimus väga kiiresti ja tundub, et Sinneri meeskond sai sellega suurepäraselt hakkama. Aga see on kõige suurem küsimus, kuidas nad suutsid nii kiiresti ja kvaliteetselt reageerida," rääkis Tšernjak ERR-ile.

Sinneri juhtum pani tennisemaailma kihama ning mitmete kaasmängijate arvates kehtivad tippmängijate jaoks teistsugused standardid. "Sinnerile määrati esialgne võistluskeeld ja see on tavapärane praktika kui sportlase kehast leitakse määratlemata ainet. Nii nagu oli ka [Simona] Halepil. Nüüd on küsimus selles, kas sportlane suudab vaidlustada seda esialgset võistluskeeldu. Kui suudab, siis see tühistatakse, aga kui ei suuda, siis jääb esialgne võistluskeeld püsima seni kuni tehakse lõplik otsus ning siis otsustatakse, kui pikalt ei tohi (tohtinud) sportlane võistelda. Ma ei suuda täpselt meenutada, kas Halep vaidlustas esialgset võistluskeeldu või mitte, aga isegi kui vaidlustas, siis see polnud edukas."

"Veel üks erinevus Sinneri ja Halepi kaasuste vahel on see, et CAS, kuhu Halep apelleeris, siiski leidis, et Halep oli mingil määral ise süüdi või hooletu selles, et see keelatud aine leiti tema keha seest. Sinner väidetavalt suutis tõendada, et tal puudus mistahes süü või hooletus. Mõlema sportlase puhul oli tegemist määratlemata ainega ja vaikimisi määratav võistluskeeld on neli aastat," jätkas Tšernjak.

"Nüüd peabki minema sellise juriidilise skeemi järgi, et kui sportlane suudab tõendada, et see polnud tahtlik, siis võib kohus määrata sportlasele null- kuni kahe-aastase võistluskeelu. Kui puudus oluline süü ja hooletus, pluss tegemist oli saastunud toiduainega, nagu oli Halepi puhul, siis võib kohus määrata null- kuni kahe-aastase võistluskeelu. Kohus hindab kui oluline oli süü või hooletus, täpselt samamoodi nagu kriminaalmenetluses. Kui tegemist polnud saastunud ainega, vaid oli lihtsalt hooletuse või süüga, siis võib võistluskeeld olla üks kuni kaks aastat. Nüüd Sinneril, kes suutis tõendada, et mistahes süü või hooletus puudus, siis tõepoolest, kohtul on õigus määrata võistluskeeld nulliga ehk võistluskeeld puudub."

Mida tähendab hoolduskohustus sportlase jaoks? "Praegu kohus leidiski, et hooletus või süü puudus ehk Sinner ei pidanud n-ö kellegi käest üle küsima. Ütleme niimoodi, et eluliselt oli äärmiselt tõenäoline, et selline olukord võib tekkida. Ma sain aru, et Sinneri jalgadel olid haavad ja tal on dermatiit, mille tõttu see aine tema kehasse sattus. Seda hooletust hinnatakse lähtuvalt elulistest asjaoludest, vaadatakse igat kaasust eraldiseisvalt ja mõeldakse, mida oleks mõistlik sportlaselt oodata igas erinevas olukorras niimoodi, et see pole äärmuslik," selgitas Tšernjak.

Tšernjak tõdes, et Sinneri kaasus võib mõnede õiglustunnet riivata, kuid sportlased peaksid seda tervitama. "Ma arvan, et see kaasus tekitab ühiskonnas poleemikat, aga sportlaste jaoks on see positiivne kaasus. See on pretsedent. See näitab ja kinnitab seda, et kui sa oled valmis selleks, et selline olukord võib tekkida, et sulle esitatakse kahtlustus seoses dopingu tarvitamisega ning sul on kõik läbi mõeldud, kust see aine võis tekkida, sul on valmis eksperdid ja seljataga pädev meeskond, siis selle lahenemine sinu kasuks võib täitsa juhtuda. See on kindlasti hea kaasus, mida sportlased saavad tulevikus kasutada ja millest julgust ammutada."

"See ei ole isegi nii haruldane juhtum. Sarnane olukord on juhtunud näiteks [Prantsusmaa tennisist] Richard Gasquet'ga, kellele määrati võistluskeeld, kuid see tühistati täielikult ära, sest ta suutis tõendada, et et see keelatud aine, tol hetkel kokaiin, sattus tema kehasse ööklubist, kus ta suudles ühe tütarlapsega," tõi Tšernjak veel ühe näite.

Õigusekspert loodab, et tulevikus vaadatakse piirmäärad üle. "See on hea mõte ja selle kallal võiks tööd teha. Nüüd ongi see küsimus, kuidas saaksid eksperdid kindlaks teha, mis ulatuses minimaalne aine mõjutab sportlase sooritust. See on juba teadlaste teha. Samuti tuleb veenduda selles, et isegi mikrodoosides ei saadaks eelist võrreldes teiste sportlastega. See on ilmselt keeruline töö, aga ma usun, et see on tulevikus tehtav ja vajalik selleks, et spordimaailmas toimuks areng."