"Spordimaailma ühtsus pole enam see, mis ta oli talvel või kevadel. Toona tegi ROK (Rahvusvaheline olümpiakomitee - toim) paljudele üllatusena väga jõulise avalduse, kui nad andsid alaliitudele suunise mitte lubada Venemaa ega Valgevene sportlasi rahvusvahelistele võistlustele. Paraku kuud mööduvad, tekib väsimus, inimesed harjuvad ja nii on läinud ka spordis, et üha rohkem kostub rahutuid hääli ja need hääled on jõudnud ka ROK-i kõige tähtsamatesse koridoridesse," rääkis Kilumets.

"ROK-i president Thomas Bach on üha rohkem andnud mõista, et peame vaikselt hakkama selle mõttega leppima. Venemaa ja Valgevene sportlased tulevad ühel hetkel tagasi, see juhtub niikuinii, aga küsimus on ajastuses. Me räägime seda kõike ajal, mil sõjas pole mitte midagi muutunud. Venemaa jätkab täpselt samamoodi oma sõjategevust ja seepärast on täiesti põhjendatud küsimus, et mis siis nüüd muutnud on."

Viimati sai Bach rahvuslike olümpiakomiteede liidu (ANOC) peaassambleel tehtud avalduste pärast kriitikat. Näiteks rääkis Bach, et Venemaa ja Valgevene sportlasti ei tohiks karistada nende valitsuse tegude tõttu, kuigi lisas, et senised sanktsioonid peaksid edasi kehtima. Ühtlasi märkis ta, et olümpialiikumine peaks seisma vastu spordi täielikule politiseerimisele.

Kilumetsa sõnul Bach küll venelaste "käpa all" ei ole, kuid teda seovad Venemaaga ärihuvid ja soojad suhted president Vlaidimir Putiniga. "Esiteks on Bachil Venemaal ärihuvid, konkreetsemalt ühe puidutööstusseadmetega tegeleva ettevõttega. Samuti kui Bachist sai 2013. aastal ROK-i president, ringlesid jutud, et Putin oli tema esimene õnnitleja. Siis tulid kohe Sotši olümpiamängud, kus Bach ja Putin seisid kõrvuti ja kiitsid teineteist. See suhe on mõlemale poolele kasulik. Samas on Bach viimase aasta jooksul ennast Putinist pigem distantseerunud."

Suurtest spordialadest pole Venemaa ja Valgevene sportlasi keelanud näiteks autoralli ja tennis. "Tennises ei saa Venemaa sportlased oma lipu ja hümni all mängida, vaid peavad neutraalsetena võistlema, aga Valgevene sportlased on pea kõikidel aladel saanud kogu aeg võistelda. Putinile oluline spordiala ehk judo on ka üks selline ala, kus venelastel ja valgevenelastel on vabad käed, aga pigem on neid näiteid vähe."

"Igal riigil on õigus otsustada, kas venelased saavad võistleda või mitte. Näiteks Rally Estoniale polnud Venemaa ja Valgevene sõitjad oodatud. See oli Eesti riigi õigus nii otsustada ja keegi ei saanud sellele midagi vastu öelda."

Rahvusvaheline poksiliit (IBA) teatas hiljuti, et lubab Venemaa ja Valgevene poksijatel rahvusvahelistele võistlustele naasta ning oma riigilipu ja hümni all võistelda. "See, mis rahvusvahelises poksiliidus toimub, vajab eraldi saadet. IBA president on Putini väga hea sõber ja juba mõnda aega ei lubata IBA-l olümpiamängude kvalifikatsiooniturniiri korraldada. Nad peatasid Ukraina liikmesuse, aga Venemaa ja Valgevene sportlased võeti tagasi. See on küll alaliit, mida ei saa tõsiselt võtta," märkis Kilumets.

"Palju tähelepanu said ka Eesti poksiliidu presidendi Kalle Klandorfi ebalevad seisukohad. Väga palju kriitikat sai ta selle eest kui ütles, et tema ei näe probleemi kui Eesti poksijad sellistel tingimustel venelaste ja valgevenelaste vastu konkureerivad. Kui teised spordialad räägivad neutraalsete sportlaste lubamisest, siis poks on oma staatuse minetanud. IBA otsusel on ka laiemad mõjud amatöörpoksile ja olümpiamängudele, sest 2028. aasta olümpial poksi pole ning 2024. aasta olümpiaks korraldab kvalifikatsiooniturniire olümpiakomitee."