Ümmargust sünnipäeva tähistanud Mustamäe hüppetorn ootab uuenemist
Sel sügisel möödub 60 aastat Mustamäe suusahüppetorni rajamisest. Eesti Suusaliidu ja Nõmme linnaosa soov on hüppetorn lähiaastatel täielikult renoveerida.
Taliolümpiale jõudnud kahevõistleja Uno Kajak, nüüd juba manalamees lõikas 60 aastat tagasi Mustamäe suusahüppetorni avamisel läbi lindi ja ühtlasi tehti suuskadel esimesed õhulennud. Toona võistelnud meestest neli said laupäeval tähistada Nõmmel paikneva hüppetorni juubelit.
"See on tervele Eestile ja Tallinnale ikooniline ehitis. Ta on 60 aastat püsinud ja siit on kasvanud terve plejaad noori, kes on tahtnud lennata," meenutas endine suusahüppaja ja treener Toivo Laev. "Siit on kasvanud inimesi, kes on olnud kunagise Nõukogude Liidu kõvad tegijad ja kes on väljamaale pääsenud. Oma esimesed teinud Allar Levandi ja..."
"Esimest korda saabusin siia 1978. aastal Elvast," rääkis 1994. aasta olümpia viies kahevõistleja Ago Markvardt. "See mägi tundus kaugelt vaadates väga hirmuäratav ja tekitas tahtmise selle spordiga mitte tegeleda. Aga seesama roheline maja on siin samasuguses korras nagu 1978. aastal."
"Siin on käinud vene koondised harjutamas, siin on käinud soomlased harjutamas, sest tol ajal suutsime selle mäe niimoodi korda teha, et oli parem kui soomlastel," lausus aastatel 1989-1998 Eesti koondise peatreeneriks olnud Tamm. "Meil oli tähtis, et teised tuleks ja me näeks, mis teised teevad. Sealt saame malli võtta, kuidas treenida."
Eesti suusaliidu ja Nõmme linnaosa plaanides on Mustamäe suusahüppetorn renoveerida ja protsess on käivitatud. Perspektiivis võiksid projekti rahastamisega haakuda Tallinna linn ja Eesti olümpiakomitee.
"Kui mõtleme pikemat plaani, et see asi reaalselt ehitusse peaks minema, siis räägime vähemalt neljast-viiest aastast. Täna on ehitushinda prognoosida väga keeruline, aga ikkagi mitmed miljonid," ütles Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri.
"See sõltub, kui suurelt ette võtta ja mida täpsemalt teha. Tallinna kaasa eelarve raames Ragnar Jaaniste - nõmmekas - selle idee välja käis, et võiks hüppetorni korda teha ja samas avada ta ka vaateplatvormina."
Hetkel käib ehitusekspertiisi koostamine koos geodeetiliste töödega, mis tulevikus võiks Tallinna linnasilueti ühest maamärgist teha taas hinnatud treening- ja võistluskeskuse.
"Kui saame selle mäe korda, siis saame siia tuua noorte rahvusvahelisi võistlusi," lausus Markvardt. "Me saame anda noortele võimaluse tegeleda spordiga. Siin saab teha murdmaasuusatamist, suusahüppeid, kahevõistlust, mäesuusatamiset - kõike."
Toimetaja: Siim Boikov