Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava, sa sõitsid ise ka MM-tasemel rallit, aga sa ei jõudnud päris tippu. Kui sa näiteks saaksid endale praegu sinu järgi seadistatud auto, ütleme siis ka Hyundai, sa läheksid [Ott] Tänakuga joonele, kiiruskatse 20 kilomeetrit kuskil Lõuna-Eestis. Palju sa kaotaksid talle?

Ma arvan, kui ma praegu läheks külmalt, ma ei tea, kolm-neli sekundit kilomeetrile, võib-olla rohkem. Mingil hetkel sa arvad, et sa veel oskad sõita, aga ma pole kümme aastat sõitnud. Juba tänavaliikluses saan aru, et nägemine ja reaktsiooniaeg on kehvemaks läinud, pole selle spordialaga tegelenud. Kaotaks ikkagi palju.

Kui nüüd saaks treenida ja harjutada, siis kaotaks vähem, aga kaks sekundit kilomeetrile maailma tippudele kaotada on selline piir ja mingi loogiline kiirus. Sealt edasi on väga raske tööga ja see tuleb pigem aastatega.

Sel aastal oli tegelikult selline kummaline aegrida. Veebruari lõpus te teatasite, et Rally Estoniat ei tule üldse. Siis tuli peale koroona ja juunis järsku hakkas imbuma välja teave, et Rally Estonia tuleb ja selle oodatud MM-etapi märgi all. Milline oli see hetk, mis kuupäeval, mis kuus, kui sa said mingi kõne või meili, kus sulle öeldi, et nii – sul on see võimalus, tehke.

Mina ei saanud, Tarmo Hõbe sai WRC promootorilt kõne 5. juunil. Ja siis promootor tegi väga konkreetse ettepaneku, et juba sellel aastal teha MM Eestis.

Nii, su kolleeg oli kõne saanud, siis ta helistas sulle: "Kuule, Urmo, ma sain sellise kõne." Kus sa olid, mida sa mõtlesid, kas telefon kukkus maha?

Ei kukkunud, ma olin just tagurdamas enda koduhoovist välja, juba see automaataiavärav oli kinni läinud ja siis Tarmo helistas, küsis, mis päev täna on. Mõtlesin, et mis "mis päev täna on?", 5. juuni on. Siis ta ütles, et värvi kalendris punaseks see. Arvasin, et midagi halba on juhtunud, miks ma ta punaseks pean värvima. Ja siis ta rääkis mulle, et oli kõne saanud.

Kas võime öelda, et kui koroonat ei oleks tulnud, siis sel aastal me MM-etappi teha ei oleks saanud ja võimalik, et ka järgmisel aastal mitte?

Jah, see on niisugune huvitav arutelu selle koroonaga. Tegelikult meie pikaajaline strateegia 2017. aastast, kui otsustasime, et tahame MM-ralli Eestisse tuua, oligi niimoodi üles ehitatud, et maailmas peab midagi juhtuma. Loomulikult me ei oodanud mingit tervishoiukriisi, pigem arvasime, et on järjekordne majanduskriis, kus lihtsalt kas siis suured riigid ei suuda manööverdada või ei taha. Või on mingid muud hädad. Pidigi tulema mingisugune muutus maailmas, mis annab meile võimaluse. Aga et seda ära kasutada, sa pead olema valmis.

Selles maailmas ilmselt tuleb teha ju mingit lobi ka, et saada [etapp]? Lihtsalt Powerpointidega väga kella ei löö? Milline see rallimaailma lobi on? Pead sa nende otsustajatega golfi mängima, saunas käima, viina jooma, midagi veel tegema?

Me sellist nagu lobi võib-olla liiga palju ei olegi teinud. Oleme lihtsalt teinud seda rallit kümme aastat nii hästi kui oleme osanud ja ma arvan, et ühe asja tegemine ongi kõige parem lobi. Kui sa teed seda hingega ja hästi ja kogu tiim on taga, siis need partnerid, kes on ümber ja ka igal pool mujal maailmas, näevad, et lõpuks kõige parem tõehetk ongi üritus ise.

Millal sulle sai selgeks, et nüüd toimub täpselt nii nagu sa oled planeerinud ja lõpuni välja ja kõik on korras?

Jah, plaane oli erinevaid. Tegelikult rallinädalal oli selge, et laias laastus saavad kaks plaani käiku minna – kas ralli toimub pealtvaatajatega või pealtvaatajateta. Sest ralli nädala alguses olid kõik olulised inimesed üle maailma Eestis juba põhimõtteliselt olemas. Siis ei saanud seda ka tulla, et keegi ei saa kohale või mingid võistlejad ei saa kohale. Igal juhul rallinädalal ma teadsin, et ralli toimub, küsimus oli, kas pealtvaatajatega või pealtvaatajateta. Ja jube kurb oleks olnud, kui ta oleks toimunud pealtvaatajateta, siis me ei oleks saanud tõestada seda, et tegelikult selles kriisis on välitingimustes võimalik teha üritust ülimalt turvaliselt.

See kõik on ikkagi Eesti mõistes meeletult kallis. Selle hooaja eelarve oli suurusjärgus 3,5 miljonit eurot, järgmisel aastal, ma pakun, isegi tsipake rohkem. Valitsuselt te saite 2,5 miljonit. Mis selle kõik nii kalliks teeb, mis on see põhiline kuluartikkel?

Kui rääkida järgmise aasta eelarvest, siis prognoositud on peaaegu 4,5 miljonit eurot.

Julm!

Ühtepidi on julm, teistpidi – see spordiala on kallis. Ja mis ralli teeb kalliks, on see, et ta toimub tegelikult avatud territooriumil, seal on mustmiljon detaili. Ja lisaks igasuguste promootori ja FIA tasude maksmisele tegeleme ju teedeehituse, igasuguse infrastruktuuri ehitusega, turvamisega. Järgmisel aastal näiteks planeeritult on rallinädalal kaasatud üle 3000 inimese. See on lihtsalt niivõrd mastaapne üritus.

Me ei ütle, et staadionil toimuvad üritused on kuidagi lihtsamad, iga ürituse korraldamise juures on omad detailid. Aga ega ma rallikorraldusest – ja siis koroonasituatsioonis rallikorraldusest – mingit keerulisemat spordiüritust praegu ette kujutada ei oska. Tarmo ja Silveriga (kaaskorraldajad Tarmo Hõbe ja Silver Kütt - toim) oleme seda asja vedanud nüüd juba üle kümne aasta ja meiega pundis on tegelikult läbi aasta 40 inimest, kes elavad, hingavad, mõtlevad igapäevaselt. Ja lõpuks sellel aastal [oli korralduse juures kokku] 2500 inimest.

Kui suurt ralliusku su pere on? Nad elavad sulle kaasa niikuinii, aga kas nad kõik teavad autodest, teavad rallidest, mis kuupäeval miski kuskil on ja niimoodi?

Jaa, võiks öelda, et mina olen siis kolmandat põlve autosportlane. Meil minu vanaemast kuni meie lasteni käib see iga koosviibimisega kaasas, et arutatakse rallist. Isegi vahepeal tekivad kergemat sorti tülid nende perekonnaliikmetega, kes võib-olla ei taha iga kord ralliteemasid arutada, tahaks muid teemasid ka arutada.

Kas sellisel kujul MM-rallit on Eestis üldse võimalik korraldada, kui Ott Tänak ei oleks meil tipus?

Ott ja Martin [Järveoja] on näidanud, et ilma koduse MM-ita said nad suurepäraselt hakkama, nüüd ma loodan, et me ei pea hakkama seda tõestama, et ilma nendeta saame hakkama. Isegi tahaks niimoodi mõelda, meie jaoks on Eesti sportlased ja ka spordi järelkasv kindlasti prioriteet. Pigem peamegi üheskoos sellega tegelema, et neid tippe tuleks juurde, et see järjepidevus oleks olemas.

Ma arvan, et kui teeme võistluse 2021-2022 ära ja näitame, kui võimsalt me kas siis koroonaoludes, aga ma loodan, et mitte-koroonaoludes 50-60-70 000, ma ei tea, 100 000 pealtvaatajat… ja see kõik levib üle maailma sadade miljonite inimesteni, siis ma arvan, et me ei peagi isegi arutame seda enam, kas Eesti on liiga väike, sest Eesti suurus sellises mastaabis ei ole üldsegi oluline. See on hoopis eelis ja oleme seda päris pikalt juba rääkinud. Eelis ongi see, et üks väikeriik Euroopas, kes on ülimalt innovatiivne, samas on vastutustundlik ja kiire, riik saab appi tulla korraldajale ehk riik muutubki siis sellise tippürituse korraldajaks. See on mingisugune uus samm.

Mida sina ise sellest kõigest saad? Mis see kõige tähtsam on, miks sa seda teed? Raha, au ja kuulsus, Urmo Aava aastalõpusaates… Mis see on, mis sind käivitab?

No selle saatega mul ongi kõik nüüd käes, edasi rohkem ei pea pingutama. Tegelikult ma arvan, et igaüks meist, kui lähme peegli ette ja küsime, kes ma olen või mida ma tahan, ega me päris lõpuni ju ei oska vastata. Võib-olla on mingeid inimesi, kes suudavad päris lõpuni ausalt vastata. Loomulikult siin on eneseteostus, siin on au ja kuulsust, isegi kui keegi ütleb, et oh, mis nüüd mina, siis on ikkagi. On ambitsiooni.

Aga ma arvan, et minu puhul on see, et see tee, mis mul jäi võib-olla rallisportlasena kuskilt maalt pooleli, sain midagi tehtud. Ja siis ma tundsin kuidagi, et Tarmo ja Silveriga me suudame veel midagi suuremat teha, kuidagi ennast realiseerida. Ja hästi mõnus on see teadmine, et mingis asjas sa võid olla maailma absoluutses tipus.

Olen toonud selliseid meelevaldseid paralleele oma tavaäriga, mida me Silveriga koos teeme – oleme mõlemad üle neljakümne, ilmselt me ei saa kunagi Eesti parimaks ettevõtteks, ei saa Harjumaa parimaks ettevõtteks, me ei ole isegi peaaegu mitte selle tänava kõige suurem ettevõte, kus me Rae vallas asetseme. Selle Rally Estoniaga on reaalne võimalus olla kõige parem ralli maailmas. See on selline hästi kihvt tunne, et sa oled midagi teinud siin planeedil kõige paremini. Loomulikult me peame veel palju tööd tegema selle nimel, et olla selgelt parimad, siis 2021. ja 2022. aastal.

Aitäh sulle, Urmo! Aitäh selle ralli eest ja pange siis kogu tiimiga edasi!

Aitäh!

Intervjuusari "Aasta säravaimad tähed" on ETV eetris 28. ja 29. detsembril algusega kell 20.