"Kui mõelda näiteks Uus-Meremaa peale, siis inimesed lähevad sinna küll rallit kogema, aga ühtlasi ka vaateid nautima. Me peame leidma need lood, ralli vajab lugusid. Olen sellise hüppe peale juba kaua mõelnud," rääkis Aava.

"Soomes hüpatakse kollase maja juures 50-60 meetrit," lisas ta. "Me mõtlesime 70 meetri peale, aga kui lendad 70 meetrit, siis võiks juba 100 meetrit teha. Miks mitte? See oleks alles lugu!"

"Ma tean juba, kus see asuda võiks. Hüppele minnes peaksid autod sõitma umbes 180 kilomeetrit tunnis, üsna maksimumi lähedal. Aga see poleks kõrge lend, pigem pikk. Selles kohas on loomulik kõrguste vahe, tee läheb allamäge," selgitas Aava. "See on nagu suusahüpe. Oleme arvutanud, et kui lendad umbes 40 meetrit sekundis, siis see hüpe kestaks 2,5 sekundit."

Rallikorraldaja tõdes samas, et hüpped ei pruugi sõitjatele meeldida. "Kui sa teed ei näe, on päris hirmus. Aga maandudes on alati hea tunne ja seal on ruumi ka. Ma vedrustuse pärast ei muretsegi, mõtlen pigem aerodünaamika peale - auto peab olema tasakaalus. Peame võistkondade ja inseneridega rääkima," lõpetas Aava.