Mehis Viru: ma ei jõua end enam kaitsta selle eest, mida ma teinud ei ole

Juhendamiskeelu all olev kergejõustikutreener Mehis Viru vastas avalikus kirjas Eesti olümpiakomitee presidendile Kersti Kaljulaidile, et temaga ei ole käitutud õigusriigi vääriliselt ning süüdistas ühtlasi Eesti kergejõustikuliitu ebaausas käitumises.
Eelmisel nädalal viibis Mehis Viru võistlusel Itaalias Udines, kus tegi kaasa ka kõrgushüppaja Karmen Bruus. Eesti kergejõustikuliit määras Virule aga 2023. aastal tähtajatu treenerina tegutsemise keelu seoses ebaeetilise ja sobimatu käitumisega treeneritöös.
Viru käitumise mõistis seejärel hukka Eesti olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid. "Minemata üldse selle kaasuse sisusse: sport on aumeeste mäng, spordis kehtivad reeglid," rääkis Kaljulaid pühapäeval Otepää kahevõistluse MK-etapi stuudios. "Isegi kõige tulisemad korv- ja jalgpallurid, ükskõik kui vähe on nad kohtuniku otsusega nõus, nad elavad selle otsusega. Me ei kujuta ette, et näiteks Heiki Nabi, kes oli ka oma puhtuses ja õigsuses veendunud, oleks läinud kuhugi Venemaale või Kasahstani võistlema. Me ei näinud Andrus Veerpalu sõitmas Viru maratoni, kui tal oli dopingukaristus. Sport on aumeeste mäng: reeglitest mitte kinni pidamine mõjub halvasti kogu meie spordielu moraalile."
ERR-i spordiportaal avaldab Mehis Viru vastulause alljärgnevalt muutmata kujul ja täispikkuses.
***
Lugesin üllatusega EOK presidendi Kersti Kaljulaidi arvamust, et ma ei austa spordi reegleid. Ma austan spordi reegleid ja isegi väga. Sport mulle meeldib ja jääb meeldima. Töö treenerina on pakkunud mulle suuri hetki ja võimaldanud teha koostööd sportlasega, mida olen nautinud ja kuhu olen vastutusega pühendunud!
Kuigi ma ei tunnista otsust, millele eelnes täiesti kallutatud uurimine ja ühepoolne kiirmenetlus Eesti Kergejõustikuliidu (EKJL) poolt minu suhtes, mis viis minu kui treeneri tühistamiseni siis kinnitan, et täidan just täpselt nende endi poolt mulle ettemääratud raamistikku käitumiseks staadionil.
Seisukohad (06. märts 2023), mille EKJL esitas Tallinna Halduskohtule, punkt nr 9: "Kaebaja (Mehis Viru) saab soovi korral jätkata treeneritööd vaidlustatud otsuse kehtivuse ajal, välistatud on treeneritöö jätkamine EKJL liikmeskonda kuuluvates spordiklubides. Vaidlustatud otsustel ei ole mõju kaebaja töösuhete jätkumisele õppeasutuste ja muude EKJL liikmeks mitte olevate isikutega."
Täpselt punktipealt nii ma olen ka käitunud. Ma ei ole ühegi EKJL liikmesklubi treener ja ma ei treeni ühtegi EKJL-i liikmeks olevat isikut.
Samas võin ma vabalt olla igas spordirajatises ja suhelda ning nautida erinevaid spordivõistlusi. Olla ka oma abikaasast treeneri kaaslane, abielus ikka ju ollakse koos.
Aga minu jaoks on võib-olla kõige üllatavam see, et mitte keegi Eesti spordi juhtorganitest pole endalt küsinud, et kas selles loos on ikka kõik nii nagu Eesti Kergejõustikuliidu tänased juhid väidavad?
Tegelikult ei ole see kaugeltki nii. Lugu ise sai alguse 2015 aastal, kui Eesti Kergejõustikuliit ilma selgitusteta omastas suure osa minu õpilase olümpiaettevalmistuse raha. Ja küsimusele miks see nii on, oli vastuseks vaikus. Lihtsalt võeti ära. Siis järgnes osalemine koos mitme teise sportlasega saates "Pealtnägija", sest olukord oli väljakannatamatu. See oli see hetk, kus alaliidu juhid panid mind "musta nimekirja". Ja kuna minu küsimised Eesti Kergejõustikuliidu mittesihtotstarbeliselt raha kasutamiste kohta järgnesid ka juhatuse liikmena siis tehti kiirelt ringi EKJL põhikiri. Mind, kui üldkogu poolt valitav volikogu aseesimees, sõltumatu juhatuse liige, arvati välja.
Kui nii siis nii. Töötasin rahulikult oma õpilastega edasi kuni tuli hetk, kui mind võeti tõsiselt ette ja mulle esitati süüdistusi, mida ma isegi ette kujutada ei osanud. Aasta 2022 ja õpilane tuli juuniorite maailmameistriks. Rõõmu ja õnnitluste asemel sain hoopis suure süüdistuse, mis erines tegelikkuses toimunust väga palju. Ma kaitsesin alaealist sportlast Kolumbia pättide eest, aga süüdistuseks oli, et ma käitusin ebasündsalt. Ma kaitsesin alaealist sportlast, kui võistkonna juht sundis teda hotellis ühte voodit jagama täiesti võõra täiskasvanud inimesega, aga süüdistus oli jälle, et käitusin ebasündsalt.
Ma kaitsesin alaealist sportlast ka Eesti kergejõustikuliidu ametiisikute eest, kes teda korduvalt püüdsid alkoholi tarvitama ahvatleda. Muide, siit vaheküsimus, miks antud episoodis mingit Eestisisest uurimist pole algatatud? Minu teadaolevalt on see tegevus kriminaalselt karistatav?
Ma ei jõua enam ennast kaitsta selle eest, mida ma teinud ei ole. Täna on teatud mõttes hea meel, et asi on kohtusse jõudnud ning enamus Eesti Kergejõustikuliidu alusetuid süüdistusi on minu suhtes kadunud juba prokuratuuri väitel.
Ma olen EOK president Kersti Kaljulaidiga nõus, et reegleid tuleb täita, aga need on täitmiseks ka kõigile teistele osapooltele ning monopoolne ja piiramatu võim, mida täna alaliidud omavad, ei saa olla erapooletute otsuste ja karistuste määramise kohaks. Mina ei karda vastutust ja vastutuse võtmist, aga menetlus, uurimine, kaitse võimaldamine, erapooletus ning otsus peab olema tehtud õigusriigile kohaselt. Minu loo puhul polnud ükski neist õigusriigi vääriline.
Toimetaja: ERR Sport