"Paar aastat on olnud mõte boikoteerida Eesti meistrivõistluseid sel näol, et lähme staadionile ja pärast tutvustamist lahkume areenilt," lausus Mätas. "Mul on alaliiduga olnud päris palju negatiivseid kogemusi ja ma ei näe, et asi liiguks positiivses suunas. Eesti kergejõustik hääbub ja ka kogu tippsport. Meil pole järgmist Kanterit võtta. Tuleks toetada neid, kes hetkel olemas on."

Särkide mäss pidi kuulutama protesti kergejõustiku liidu presidendi Erich Teigamägi ja tema meeskonna prioriteetide ja finantspoliitika vastu, mis sportlaste väitel on silmakirjalik, arusaamatu, hämar ja tippspordivaenulik, kuid kättemaksuhirmus jäi mäss juba teist aastat viimasel hetkel ära. Kui alla 30-aastase tippsportlase, noore mehe palk on umbes 500 eurot kuus, mida maksab seesama kergejõustikuliit, siis on hirm mõistetav. Kaks nädalat tagasi istusid selsamas diivanil ja olid valmis Teigamägile ning tema liidule sõja kuulutama mitu Eesti tippsportlast. Täna julgeb neist ristikäigu ette võtta aga vaid üks, Pekingi MM-il 12 parima sekka jõudnud Risto Mätas. "Mina käin tööl, aga sportlastel, kes üritavad ainult toetusega toime tulla on hirm, et kõik saab kurva lõpu," sõnas Mätas.

See pole klassikaline kaeblemine teemal raha on vähe. Sellega on sportlased aja jooksul harjunud. Küll aga ei ole nad endiselt harjunud lunimisega, sest ka selle vähese kättesaamiseks alaliidust peavad nad enda väitel nahast välja ronima. Ja kümme kuud enne Rio olümpiat, kus igat senti planeeritakse elu võistluseks, ajab see noored mehed perutama. Mätase palk on 437 eurot kuus kätte. Lisaks on talle aasta peale ette nähtud 12 000 eurot treeningettevalmistuseks, treeneri palkamiseks ja muudeks kuludeks. Aga selle 12 000 saab ta kätte üksnes siis, kui tassib alaliitu tšekke. "Selle summaga toime ei tule," tõdes Mätas.

Et oma ettevalmistusraha kätte saada, ostis Mätas endale hiljuti näiteks kangi, mida tal tegelikult ei olnud väga vaja, sest erinevalt nii olulisest toidust, maksti see, talle määratud rahast, kinni. "Me oleme väga hästi kursis, et saavutusspordis ringlevad rahad ei ole luksus," ütles Teigamägi.

Teigamägi mõistab sportlaste muret, kuid ei saa aru, miks neid ei mõisteta. Tema väitel on need ajad möödas kus sularaha jagati vasakule ja paremale, täna täidetakse seadust ja selleks, et sportlane saaks rohkem raha kätte, poeb alaliit ise pidevalt nahast välja. "Rõhutan veel korra, et mugav oleks maksta seda raha välja töötasuna," lausus Teigamägi. "See vähendaks sportlase võimalust seda raha kasutada veelgi. Väga mugav oleks maksta 12-13 tuhat eurot sellest 20 000-st palgana ja sellisel juhul ei vajaks kergejõustikuliit mitte ühtegi tšekki. Maksame ära sotsiaalmaksud ja tulumaksud ning ongi korras."

Kohati on tunne, et tippsportlane Mätas ja president Teigamägi räägivad "Pealtnägija" vahendusel esimest korda. Sest riigi staažikaim tegevodaviskaja Mätas ei suuda tänaseni mõista, miks nõuab alaliit tšekke isegi auhinnaraha ees. Nii juhtus selle 3200 euroga, mille Mätas teenis 8. koha eest välja paar aastat tagasi Moskva MM-il. "Miks ma pean veel eraldi esitama veel kuludokumente ja tegema mingeid täiesti mõeldamatuid kulutusi, et saada raha kätte," lisas Mätas.

2012. aastal teenis Mätas Balti matši teise koha eest 750 eurot. Auhinnaraha kanti Lätist Eestisse ja alaliit maksis atleedile sellest 500 eurot. Kui Mätas küsis, kus ülejäänud raha on, selgitati liidust, et rohkem raha lätlased ei maksnud. Mätas helistas Lätti, kust öeldi, et teda peteti - Eestisse kanti kogu raha. "Pärast tulid vabandused, et siin oli mingi arusaamatus. Ma ei mõista, kuidas saab olla, et miks peab alati nagu sportlane ise kõik näpuga järge ajama," lausus Mätas.

Sama seis oli sel aastal ka Tanel Laanmäega, kes Balti matši 2200 eurosest võidusummast sai liidust kätte 440 eurot vähem. Väideti, et mingid maksud võeti maha ja ülejäänu kättesaamiseks on vaja tšekke, aga see on tühiasi võrreldes looga, mille klattimiseks pidi tänavune universiaadi võitja appi võtma lausa advokaadi. Nimelt lubas Laanmäe eelmisel aastal Zürichi EM-il üheks ööks hotellituppa oma elukaaslase. See ei häirinud ei hotelli ega hotelli arve maksnud šveitslasi. Küll aga Eesti alaliitu, kes nõudis Laanmäelt oma naisele öömaja andmise eest 200 eurot trahvi. "Nad võiksid rääkida ka meile endile, et on usalduse kaotanud," vastas Teigamägi.

2006. aastast alaliitu juhtinud president Teigamägi väidab, et tema kuuleb odaviskajate mässukatsest ja nende etteheidetest alaliidule "Pealtnägija" kaudu esmakordselt ning ta ei saa aru, miks ei ole Mätas oma probleemidest talle varem rääkinud. "Kui ta ütleb, et mul läheb hästi, siis ma ei saa järeldada, et tegelikult mõtleb teisiti," tunnistas Teigamägi. Mätas lisas: "Iga sügis on olnud viisakad kohtumised, millest reaalselt kasu pole."

Vastasseis, mille diagnoos võib kõrvaltvaataja jaoks olla klassist – kehv kommunikatsioon, saavutas oma haripunkti aga kaks nädalat tagasi. Juhuslikult Õhtulehte lugenud sportlased avastasid, et Eesti Olümpiakomitee on neile aastaseks ettevalmistuseks määranud 16 000 eurot, mis on oluliselt suurem summa kui see, mille alaliit neile maksab. Noorte vägilaste hinges on seetõttu täna kahtlus, et alaliit on neid petnud ja suure osa nende rahast salaja endale jätnud. Ja nad pole selles arvamuses üksi. "Kui helistasin EOK-sse Martti Rajule, siis ta ütles, et sportlastele on ette nähtud 16 000 eurot OM-i ettevalmistuseks, kuid kergejõustikuliidu juhatuse koosolekul öeldi, et summa on 10 000 eurot," sõnas kergejõustikuliidu juhatuse liige ja treener Mehis Viru. "Me ei võta 6000 ära, vaid see jääb süsteemi alles," põhjendas Teigamägi.

Teeneline Tartu treener, kelle õpilane Jaak-Heinrich Jagor läbis sel suvel 400 meetrit tõkkeid nii hea ajaga, et pääses Pekingi MM-ile ja Rio olümpiale, raiub, et Teigamäe prioriteedid on ammu paigast ära. Viru väitel läheb kogu alaliidu aur sellele, et korraldada Eestis uhkeid rahvusvahelisi võistluseid ja selleks palgatakse tööle järjest rohkem inimesi. Tippsport on aga teisejärguline. 10 kuud enne Rio olümpiat tunneb sedasama ka tippsportlane, kes ainsana julges kaamera ette tulla. "Ma ei saa aru, miks sportlased on raskes olukorras ja alaliitu tuleb minna kõrvad maas tundega, et endale ettenähtud raha kätte saada," küsis Mätas.

Teigamägi väidab aga juba mitmendat korda, et teda ja tema poliitikat ei mõisteta. Tema toob riigile kuulsust ja investeeringuid, võitleb sportlaste ja sporditegelaste eest, aga ikka ei ole keegi rahul. "Olen nõus sellega, et kommunikatsiooni saab alati parandada, kuid ma ei arva, et see oleks nüüd nii vilets," sõnas Teigamägi. "Ja kes need kõik sportlased on, kes etteheiteid teevad. Praegu on jutt paarist nimest."