Erm teenis märtsis 6340 punktiga sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel seitsmevõistluses pronksi. Välihooaja avas ta Götzises, kus sai 8462 punktiga kolmanda koha ning seejärel võitis Eesti kõigi aegade teise tulemusega ehk 8764 punktiga Euroopa meistrivõistlustel kulla. Pariisi olümpial sai Erm 8569 punktiga kuuenda koha, hooaja viimasel võistlusel Talence'is oli ta 8589 punktiga esimene, teenides ka rahvusvahelise kergejõustikuliidu mitmevõistluse turnee üldvõidu.

"Sise-MM oli väga edukas. Hästi palju just siserekordeid sai tehtud ja tuli ka mulle natuke ootamatult suur tulemus, mis andis mulle välishooajaks väga palju enesekindlust. Peale sise-MM-i läksin Itaaliasse laagrisse, seal olid mingid väikesed probleemid, aga need sai enam-vähem lahendatud. Minu arust oli laager väga edukas, kõik tehnilised asjad sai tehtud ja siis saigi edasi minna Götzisesse.

Götzises tundsin, et ma ei olnud tippvormis, aga tunne oli hea ja lihtsalt läksin sinna endast parimat andma," alustas Erm pressikonverentsil enda aasta kokkuvõtmist. "Aga ka arvestades, et EM on kolm nädalat hiljem, seega natuke sai ennast tagasi hoitud. Need tulemused, mis ma seal tegin, peale kaugushüppe midagi väga erilist ei olnud, aga teadsin, et siit on veel edasi minna ja EM-iks andis see nii palju kindlust. Puhas rõõm."

"Paar nädalat hiljem läksin EM-ile väga suure eesmärgiga – medal koju tuua. Mainisin ka varem ära, et kui kõik ideaalselt läheb, on ka kuld võimalik. Ma ütleks, et EM oli minu aasta tipphetk," muheles Erm. "Seal läks kõik täpselt nii nagu minema pidi ja tõin selle võidu koju. See oli absoluutselt super, mul sellist emotsionaalset eufooriat ei olegi varem elus olnud. See oli super kogemus, soovitan kõigil Euroopa meistriks tulla!"

"Suve keskpaik oli ettevalmistus olümpiamängudeks. Enam-vähem läks kõik plaanipäraselt, kuni Käärikul oli laager, kus tegin seljale natuke viga. See oli kolm-neli nädalat enne olümpiat. Sellega jäi nädal või poolteist seda õiget trenni tegemata, sellest ka mõned tagasilöögid," avaldas Erm. "Olümpial ei alanud võistlus kõige paremini, aga kindlasti mitte alla normi. Nägin, et suutsin olla terve esimese päeva veel medalivõistluses sees. Olümpiamängude tipphetk oli kõrgushüpperekord 2.05 ja sellele veel järgnes 2.08, mis oli absoluutselt super. See kinnitas mulle, et saan ka kõrgushüppes neid suuremaid tulemusi teha, lihtsalt on vaja hoogu ja stabiilsust."

"Teisel päeval oli tagasilöögiks teivashüpe, kus lihtsalt ei suutnud kontrollida oma hüpet. Olen varem ka teinud nalja, et ma pole teivashüppaja, olen rohkem teibapainutaja ja too päev see tuli natuke välja," muigas ta. "Aga olümpial kuues koht… eelmisel aastal põhieesmärk oligi olümpial esikuuikusse tulla. Kuigi olümpial võib-olla natuke oli pettumus see kuues koht, siis see oli ikkagi eesmärgi täitmine ja ma saan sellega väga rahul olla."

"Olümpiale järgnes kerge puhkus ja siis Talence'iks valmistumine. Talence oli mul väga edukas, suutsin esimese koha saada. Just see, et suutsin hooajale nii tugeva punkti panna, suutsin teivashüppes endale tõestada, et ma ikkagi suudan hüpata ja suutsin kõva rekordi teha, oli EM-i kõrval vist aasta suurim rõõm," ütles Erm.

Ermi sõnul on ta võidelnud kannaprobleemidega ja seetõttu pole uue hooaja ettevalmistus alanud päris plaanipäraselt. "Kuigi olen juba mitu nädalat trenni teinud, siis päris kõike ei ole jõudnud teha. Sees aasta alguses mingeid võistlusi plaanis ei ole, aga märtsis tulevad tiitlivõistlused – sise-EM ja sise-MM – ja just nendeks ma valmistungi. Mõlemad on mul hetkeseisuga plaanis," rääkis ta. "Välishooajal järgiks sarnast plaani, nagu oli sel aastal – läheks Götzisesse, mis on mai lõpus ja Talence on tõstetud juuli alguse peale, sest MM on septembris. Need on kõige suuremad eesmärgid tulevasel aastal."

"Soovin tänada oma meeskonda, selline kõva meeskond on kokku pandud ja ilma nendeta ma tõesti ei suudaks pooltki neid tulemusi teha ja neid eesmärke jahtida, mis mul on aastaid ja aastaid olnud. Olen näinud väga häid tehnilisi edasiminekuid ja seda kõike tänu minu meeskonnale," lõpetas Erm enda sõnavõtu.

Ermi põhitreener Holger Peel nentis, et tänavu tuli väikeseid tagasilööke igal võistlusel. "Tegelikult ta ei realiseerinud nii, nagu oli tema seisund. Oli võimalus isegi veidi rohkem punkte korjata," arutles Peel. "Aga treeneritemeeskonna omavaheline klapp on väga mõnus, sellist koostööd on väga meeldiv teha. Rõhutan, et see usaldus meie vahel on väga hinnatav ja see annab ka Johannesele võimaluse küllalt kindlalt võistlustele vastu minna, sest  meeskond on üks ja tervik. Seda ma hindan väga kõrgelt."

"Mis olümpiat puudutab, eks Johannes tundis ise ka, et see seljahäda oli ja veidike hakkas tõrkuma see teivashüpe. Aga mõelge ise – kui Johannes oleks selle 5.30 hüpanud, oleks ta kulla saanud, 5.20, siis hõbeda ja 5.10, siis pronksi tõenäoliselt. Võib-olla odaviske arvelt oleks veel võimalus võtta olnud. Aga mis siis edasi? Siis oleks ju kõik tehtud," naljatles Peel. "Nüüd jättis Johannes teile kõigile neljaks aastaks suured ootused. Ja mis puudutab tema oskusi, siis seal on peaaegu igal alal varu. Kui tervis vastu peab, võib oodata kõikidel aladel isiklikke rekordeid. 13,5 kuu jooksul, mil ta aktiivselt võistlema hakkas pärast Ameerikat, püstitas ta talvealadega kokku 23 isiklikku rekordit üksikaladel ja kolm rekordikordust. See on klassikaliselt 19-21-aastase noore ja areneva sportlase tulemus. Johannes siis 25-26-aastaselt näitas sellist arengut. See on fenomenaalne."

"Ja uuest hooajast rääkides, moodustatud on Johannes Ermi fänniklubi, kus on juba hulk liikmeid ja tegevus käib. Kui kõik asjad klapivad, siis on augustis plaanis korraldada viievõistlus ja maailmarekordiüritus. Kui asjad klapivad, saab Johannes kodupubliku ees esineda," avaldas Peel.