Viljandimaa metsade vahel asuvas Peraaru talus novembri alguses valitsev vaikus on mõnevõrra petlik, sest alles lõppes siin spordiklubi Leksi 44 traditsiooniline sügislaager. Kahe teivashüppepaiga ja kõigi heitealade sektoritega sporditalus saab edukalt korraldada ka ametlikke võistlusi. Just siit on tuule tiibadesse saanud kümnevõistluse Euroopa meister Johannes Erm.

"Kõrgust on hüpatud 2.15, kaugust 7.30 - korralikke tulemusi," muheles Peraarus pea 30 aastat noortele laagreid korraldanud Peel. "Teivast hüpatakse päris hästi, täiesti sobiv võistluspaik, aga on selge, et siin on väga suuri töid tehtud. Tegelikult oli see talukoht kasvanud võpsikusse, nüüd on ta selline avatud. Saepuru roll on muidugi eriti suur, see on ka põhjus, miks ma Tallinna treeninguid Kadrioru staadionil teen. Saepururada hoiab jalgu. Kui meenutan, siis mul õpilastel ei ole ühtegi tõsist Achilleuse kanna vigastust olnud, aga ise käisin just sellega operatsioonil," naeris Peel.

Holger Peeli teatakse kergejõustikuringkondades kui pühendunud treenerit ja konkreetsete seisukohtadega meest. Treeneritöös toetub ta põhimõtetele, mis kehtisid juba ammu enne tema aega. Üks Peeli suurimaid eeskujusid on spordiklubile Leksi 44 nime andnud kümnevõistleja Aleksander Klumberg-Kolmpere, kes sõnastas kümnevõistluse põhitõed juba peaaegu 100 aastat tagasi.

"Treeningõpetuses eksperimenteeritakse praegu liiga palju, otsitakse uut, kõik tahavad leiutada. Nähakse vaeva ja tehakse minu arust ka mõttetuid harjutusi. Treeningpõhimõtted on ikkagi väga ammu välja kujunenud. Mul on üks venelaste raamat, millele ma tuginen ja kus on kõik kergejõustikuliikumised sees. See on 1940. aastal välja antud. Instituudid 1930. aastatel töötasid ja mitte midagi uut siin ilma peal ei ole," tõdes Peel oma endise õpilase Juhan Kilumetsaga rääkides.

Rambivalgus pole Peeli kunagi tõmmanud. Ka Johannes Ermi treenerina meeldib talle hoida tagaplaanile. "Kui on edu ja Johannese puhul on seda olnud palju, meeldib mulle minna teisele poole staadioni ja näha, kuidas kõik rõõmustavad. Ma ei taha kunagi pildi peale ega seltskonda. Ma vaatan eemalt," sõnas ta.

Holger Peel on ka kirglik kergejõustikustatistika uurija. Tema väike raamatukogu on iga statistikagurmaani paradiis. "Need materjalid on selle jaoks vajalikud, et saaksin iga asja kätte siis kui ma tahan. Olen näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigis, mul on mõte, helistan abikaasale ja ütlen: "neljas rida, alt viiendas plokis, seitsmes raamat, lehekülg 247!" Mulle on arvude maailm väga omane ja statistika pigem puhkus," tõi Peel näite.

"Mul on aastakümned olnud kindlad sihid, mida ma tahan teha. Panen järk-järgult kokku ja tahan avaldada ka, kui veel jõuan. Ma ei tee kunagi palja statistika pärast, ma teen seepärast, et statistikat analüüsida ja sellest järeldusi teha. Kahju, et Eesti sport ei taha sellist teabematerjali endale. Kunagi öeldi mulle väga hästi: me ei vaja seda kiviaja lugu, meil ei peagi neid ajaloolisi andmeid olema. Meie teeme ajalugu!"

Oma säravaimast õpilasest Johannes Ermist rääkides kiidab Holger Peel Ermi analüüsivõimet ja tahet elada tippsportlase rasket elu. "Johannese potentsiaal on küllalt kõrge ja kindlasti võib ta ka maailmarekordi püstitada. Neid takistusi on päris palju ja pisivigastusi, mille pärast tuleb plaane muuta. Tegelikult ju ei saa ka täita kõike, mis meil eesmärgiks on. Õnne peab ka päris palju olema. Ma usun küll, et 9000 punkti teeb ta kindlasti," ütles Peel.