Spartathlon on 36-tunnise ajalimiidiga 246-kilomeetrine distants, millel on koos finišiga 75 kontrollpunkti, mille läbimiseks on kindlad kontrollajad. Ehk jooksjate jaoks teebki enam kui 3200 tõusumeetriga raja keeruliseks see, et arvestada tuleb etteantud ajapiiridega. Lisaks on osa rajalõike tehniliselt väga keerulised mägirajad.

Spartathloni kodulehe andmetel on eestlastest võistluse kõige rohkem kordi läbinud Peeter Vennikas, kes tegi seda aastatel 2004, 2006, 2007, 2010 ja 2014. Esimesest osaluskorrast oli tal isiklik selle distantsi rekord 28:44.42, tol aastal kuuenda koha andnud tulemus oli pikalt ka Eesti parim.

Selle resultaadi jooksis 2017. aastal üle Silver Eensaar, kes lõpetas ajaga 27.34.03, mis andis talle 23. koha.

Ainsa Eesti naisena on võistluse läbinud Heleen Vennikas, kes 2010. aastal koos isa Peetriga joostes lõpetas ajaga 35:00.06.

Kolmel korral (2008, 2009 ja 2015) on distantsi läbinud Aivar Luud. Üks finišeerimiskord on eestlastest kirjas Peeter Kirpul (1994), Hannes Veidel (2018) ja Priit Valgul (2019).

Reigo Lehtla on Keilas toimunud Heavy Metal backyard ultra'l eelmisel aastal 38 jooksutunni ehk 255 kilomeetriga olnud eelviimane katkestaja.

Liina Kesamaa on suutnud läbida 24 tunni jooksus enam kui 200 kilomeetrit ning tema backyard ultra isiklik rekord on 31 jooksutundi ehk 208 kilomeetrit.

Spartathlonile, mille stardilehel on sel aastal 403 võistlejat, antakse start laupäeval, 26. septembril kell 7 hommikul Ateenas Akropoli künka jalamil.

Võistlus lõpeb Spartas antiikaja kuninga Leonidase kuju juures, kus ajakontrolli jõudnud jooksjatele pannakse pähe oliiviokstest pärg.

Spartathlon toimub alates 1983. aastast. Ühel korral, 2020. aastal, on see koroona tõttu ära jäänud.