Kui seni oli märtsis sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel pronksi võitnud Erm Eesti olümpiakomitee (EOK) B-kategooria tasemel, mis tähendas 1600-eurost palgafondi ja 1650 eurot ettevalmistuseks, siis EM-kullaga tõusis Erm EOK A-kategooria tasemele. See tähendab 2500 euro suurust palgafondi ja 2200 euro suurust ettevalmistustoetust.

Mõnevõrra ootamatult sai Erm aga korraliku palgapäeva veel enne tiitlivõistluste lõppu. Oktoobris kinnitas Euroopa kergejõustikuliit uue boonuste süsteemi, mille alusel teenivad EM-il iga viie alade grupi siseselt parimat tulemust näidanud sportlased nii meeste kui naiste seas 50 000 eurot. Eraldi gruppideks on jaotatud sprindid ja tõkkejooksud, kesk- ja pikamaajooksud, heitealad, hüppealad ning viimasena grupp, kuhu kuuluvad poolmaraton, 20 km käimine, mitmevõistlused ja 4x100 ja 4x400 meetri teatejooksud.

Kümnevõistluse käigus kogutud 8764 punkti andis Ermile rahvusvahelise kergejõustikuliidu süsteemi alusel 1245 silma ning tõstis ta viimaseks võistlusõhtuks oma grupis esikohale. Meeste 4x100 meetri teatejooksu võitja ei tohtinud Ermist möödumiseks saada paremat aega kui 37,76 ning Itaalia kvartett ületaski finišijoone ajaga 37,82 ehk vaid kuus sajandikku nii-öelda "lubatust" aeglasemalt, mis tagaski Ermile 50 000 euro suuruse boonuse.

Väga tugev konkurents oli näiteks meeste hüppealade grupis, kus Gianmarco Tamberi võitis kõrgushüppe kodupubliku rõõmuks 2.37-ga, Miltiadis Tentoglou sai kaugushüppes EM-kulla kaela 8.65-ga ja Jordan Diaz kolmikhüppes kõigi aegade kolmanda tulemusega 18.18. Sellele vaatamata teenis 50 000 eurot ikkagi Armand Duplantis, kes ületas teivashüppes 6.10. Teiste seas võitsid niinimetatud kuldse krooni Karsten Warholm ja Femke Bol.

Lisaks saab Erm veel EOK-lt EM-kulla eest eraldi 15 000 euro suuruse preemia, tema treener Holger Peel saab sellest summast preemiat maksimaalselt 50 protsendi ulatuses ning hakkab oma sportlase A-tasemele tõusmise eest EOK-lt teenima 1800 euro suurust palka.