Peep, äkki sa kõigepealt selgitad oma nägemust sellest, mis täna hommikul Eesti spordiskeenele väga ootamatult tekkis. Milline on sinu nägemus asjast?

Minu jaoks see väga ootamatu ei olnud. Pinged olid õhus alates kevadest. Peab veidi ajas tagasi minema eelmisesse hooaega, kui hakkasime meistriliigas mängima. Tegutsesime kahes osas, meistriliiga meeskond oli ühe MTÜ all ja korvpallikool teise MTÜ all, et rahad ei läheks segamini ja oleks selge, mis on meistriliiga raha ja mis on noortekorvpalli raha. Ju siis meil läks piisavalt hästi ja tekkis piisavalt palju kadedust, olime hästi pildil ja meist räägiti palju. Ju siis korvpallikool soovis kogu majandamise enda alla võtta, et nende alt käiksid kõik rahad.

Meil olid kevadel pikad läbirääkimised, linn oli vahendajana sellega seotud. Lõpuks leppisime kokku, et eelarve tuleb kolme osapoole peale kokku: linn, korvpallikool ja minu pool, kuna mul olid toetajad enda nimega kokku aetud ja plaan nendega jätkata. Nii see läkski, et teatud kokkulepped said sõlmitud, mõned toetajad kandsid raha üle ja poolteist nädalat tagasi sai korvpallikoolile öeldud, et need ja need sponsorid on raha üle kandnud. Tahtsime raha edasi kanda, aga siis tekkis olukord, kus öeldi, et nii ja nii ei saa või nii pole õige. Tahame otsekontakti saada.

Miks ma ei tahtnud rahasid otse korvpallikooli alla panna seisneb selles, et elu on ajapikku näidanud, et korvpallikoolis ei ole rahaasjad kõige selgemad ja puhtamad. Küll ei tule palgad õigel ajal ja nii edasi. Meie põhimõte oli ikkagi see, et teha selget asja. Eelmisel hooajal said kõik mängijad oma palga õigel ajal kätte ja kõik toimis. See oleks tänavu samamoodi edasi läinud. Aga nüüd saame näha, kes on oma kohustusi täitnud. Minul oli rohkem kokkuleppeid kui korvpallikoolil. Nüüd kannan selle raha toetajatele tagasi, kes ülekande tegid, ja see raha jääbki korvpallikoolil saamata.

Nimisponsor Coolbet juba lõpetas koostöö Keila KK-ga. Tegelikult me ei jõudnud lepingut sõlmida, aga see toetus oleks korvpallikooli alla läinud. Aga kuna see oli minu toodud sponsor, siis see lõppes ja on veel toetajaid, kes sellises olukorras ei jätka.

Väga kahetsusväärne ja kurb lugu. Oleme terve suve kõvasti tööd teinud, et raha kokku ajada ja meeskond ette valmistada. Kokku tuli täitsa korralik võistkond, aga nüüd jääb tasu saamata. Mitte rahaliselt, vaid see, et ei saa meeskonda juhendada. Ma ei näe võimalust, kuidas võistkond sellisel kujul eelarve kokku saab.

Nii et sina ütled seda, et suvel arutasite ja laias laastus oli kõigil osapooltel teada, et kõik kolm peavad hooaja alguseks toetused kokku panema?

Jah, linn oli sellest teadlik ja ka korvpalliliit teadis, et meil on eriarvamused. Asja sees olnud inimestele see üllatusena ei tulnud. Üllatus oli see, kuidas kõik lahenes. Ütleksin, et täitsa alusetult tuldi süüdistusega välja ja loomulikult ei jää see niisama. Enda ausa nime eest tuleb võidelda.

Teisel osapoolel ehk korvpallikoolil, mis on sinu arvates nende agenda või probleem sinuga?

Mina näen, et kogu agenda algas sellest pihta, et tekkis puhas inimlik kadedus. Kui meie meistriliiga meeskonnal hakkas hästi minema, siis korvpallikooli tegevjuht, kes noortega tegeleb, polnud enam nii hästi pildis kui meistriliiga meeskond. Sealt see pihta hakkaski. Juba hooaja lõpus, enne veerandfinaalseeriat Tartu vastu, tuldi minu juurde jutuga, et viime kõik korvpallikooli alla tagasi. See keeras tuksi seeriaks valmistumise. Sealt tekkisid pinged muudes asjades kui mänguks valmistumine. Ma mingit muud põhjust ei näe, kui puhas inimeste omavaheline arusaamatus.

Mulle tundub, et see kõik oleks lahendatav olnud, kui sinu jutu järgi oleks teine osapool öelnud, et teeme nii nagu sina soovid.

Minu arvates polnudki millestki rääkida. Mulle esitati selline süüdistus, et äkki annavad toetajad mulle rohkem kui ma edasi kannan. See on naljajutt. Ütlesin, et pangakonto väljavõttest on kõike näha ja eelarves on selgelt kirjas, kes kui paljuga toetab. Olen 12-13 aastat Keila KK treener olnud, võistkonda kasvatanud ja igal aastal toetajaid juurde leidnud. Kogu aeg on kõik sobinud, aga järsku enam ei sobi. Taas tulen isikliku pädevuse juurde tagasi. Muud põhjust ma ei näe.

Sind vallandati peatreeneri ametist. Hooaja alguseni jääb kaks päeva. Mis saab edasi, kas oled olukorraga leppinud või annab veel midagi päästa?

Kuni tänase hommikuni arvasin, et kõik probleemid on lahendatavad. Selline asjade käik tuli üllatusena. Kohtusin täna lõunal Keila linnapeaga ja kõigile tuli selline lahendus nagu välk selgest taevast.

Ma ei oska öelda, kuidas seda lahendada. Mina oleksin läinud samamoodi edasi nagu oli: igaüks toob oma osa. Eelarve oli kokku pandud vastavalt kokkulepetele. Linn oli oma tänavuse poolaasta kohustuse täitnud, minu toodud toetajad hakkasid raha üle kandma ja ka korvpallikooli paar sponsorit olid raha üle kandnud. Tundus, et kõik sujub, aga praegune seis jätab arusaamatu tegutsemise mulje.

Lõpetuseks, küllap on tänane sinu jaoks üpris emotsionaalne. Kuidas sa ennast tunned?

Ma ei saa öelda, et mul on hea olla, aga hea on see, et telefon on täis toetussõnumeid. Mitmete klubide juhid on mulle helistanud ja toeks olnud. See teab head meelt. Minu õpilaste lastevanemad on samuti helistanud ja toetust avaldanud. See teeb kergemaks, aga muidu on keeruline.