Keila linnavalitsus: oleme kistud kahe treeneri omavahelisse tülisse
Algaval korvpallihooajal esindab ligi 10 000 elanikuga Keila linna kõrgliigas kaks klubi, Peep Pahvi juhitud Keila Coolbet ning Tarmo Heina Keila Korvpallikool. Linn toetab majanduslikult Keila Coolbeti ning linnavalitsuse hinnangul ei peaks korvpallikooli võistkond ka saaliaegu saama noorte arvelt.
Keila korvpallitüli jõudis avalikkuse ette mullu sügisel, kui Keila Korvpallikool ütles erakorraliselt üles peatreener Peep Pahvi töölepingu. Korvpallikooli tegevjuhi Tarmo Heina sõnul esitas Pahv korvpallimeeskonna toetajatele arveid tema enda kontrolli all oleva MTÜ Keila Basket nimel ning kogus toetussummasid korvpallikooli asemel sinna.
Korvpallikool sõlmis 2022. aasta juunis asutatud MTÜ Keila Basketiga toona aastase koostöölepingu, mille käigus oli Pahvil õigus sponsorrahasid kaasata Keila Basketi kaudu, kuid see süsteem ei õigustanud Heina sõnul ennast. "Käesoleva [2023. aasta] juulis me selle koostöö lõpetasime ning kogu meeskonna rahastamine pidi liikuma korvpallikooli alla. Paraku selgus, et peatreener Pahv sponsorlusalase koostöö lõppemist millekski ei pidanud ning ta jätkas isikliku MTÜ kaudu sponsoritele arvete esitamist," selgitas Hein eelmisel aastal ajakirjandusele.
"Meil olid pikad vaidlused, linn oli kaasatud. Lõpuks leppisime kokku, et iga osapool toob siis mingi raha uueks hooajaks eelarvesse: mina toon oma osa, korvpallikool paneb oma osa, linn paneb oma osa," selgitas Pahv eelmise aasta sügisel. "Tegelikult selle asja taga on see, et saada minu kaudu tulnud toetajad, nende kontaktid ja nendega suhtlus. Siis vaidlesime selle üle pikalt ja see päädis sellega, et tuli selline teade," ütles Pahv pärast vallandamisteadet septembri keskel.
Nädal hiljem jõudsid osapooled kompromissile ning Pahv sai klubi peatreenerina jätkata: Keila linnavalitsuse teatel tunnistas Pahv kohtumisel, et raha kogumine MTÜ Keila Basketi arveldusarvele oli viga; samuti tunnistas korvpallikooli juht Tarmo Hein, et kiirustas otsuse elluviimisega.
Kevadel sai Heina ja Pahvi koostöö aga lõplikult läbi. Keila Coolbeti nime kandev Pahvi juhitud võistkond teatas, et kasutab järgmisel kolmel aastal kõrgliigas mängides Pirita Palliklubi kohta ning pärast Kalev/Snabbi loobumist jäi liigas üks koht vabaks, mille otsustas täita Keila Korvpallikool. Linnavalitsuse tugi on aga vaid Keila Coolbetil ning ka saaliaegade jagamisel on eelisseisus Pahvi juhitud klubi.
"Toodi välja, et Keila Basket ja Keila Korvpallikool on kaks võrdset MTÜ-d... Aga ei ole ju, kui meile ei jagu toetust ega saaliaegu ja nüüd soovitakse kärpida ka noorte saaliaegu," rääkis Hein eelmisel nädalal. "Keila Basket majandab praegu juriidilises mõttes Pirita Palliklubi ning mängijad ei saa ka praegusel juhul Keila Basketile kuuluda, sest korvpalliliidus kuulub meistriliiga koht Piritale. Juriidilises mõttes toetab Keila linn maksumaksja raha eest Pirita Palliklubi. Ma tahaks loota, et kui linnavalitsus käitub vastavalt reeglitele, siis leiatakse võimalus ka piirkonna suurimat huvikooli vähemalt saaliaegadega toetada. Siiani on Tervisekeskus teinud ja kinnitanud tunniplaane. Kunagi varem pole linn sekkunud, et mis aegadel keegi treenib," lisas ta.
Keila linnavalitsus: Keila Korvpallikool on valinud vaidlemise ja vaidlustamise tee
"Keila linna eesmärk on edendada kohalikku spordielu ja teeme omalt poolt kõik selleks, et kahe korvpalliklubi juhi omavahelise tüli tõttu kohaliku kogukonna heaolu ning eelkõige noorte huvitegevus ei kannataks. Üheltki seni tegutsenud korvpallikooli rühmalt ei võeta ära treeningaegu," sõnas Keila abilinnapea Maret Lepiksaar.
"Oleme täna kahetsusväärses olukorras, kus Keila linnavalitsus ja selle töötajad on kistud kahe treeneri omavahelisse tülisse. Rohkem kui poole aasta jooksul oleme panustanud omalt poolt väga palju töötunde, et neid pingeid leevendada. Meie soov on, et Keila saaks tulemusliku spordielu korraldamisega jätkata. Enne meeste omavahelist tüli olid Keila korvpallielu arendamisse kaasatud nii Peep Pahv kui Tarmo Hein. Neil oli ühine kõrgliiga võistkond. Tänaseks on vastuolu viinud selleni, et Keila Korvpallikool on valinud vaidlemise ja vaidlustamise tee, seda advokaate kaasates. Kuna vaidlustatud on ka suulisi kokkuleppeid, siis lähtub Keila linnavalitsus rangelt vaid kehtivatest õigusaktidest ja kirjalikest kooskõlastustest," sõnas Maret Lepiksaar.
"Noorte huvitegevus on meie kindel prioriteet. Seetõttu kevadel 2024 Keila linnavalitsusega kooskõlastamata loodud uus Keila Korvpallikooli meeste võistkond noorte arvelt endale saaliaegasid ei saa. Laste ja noorte huvitegevust reguleerib Keila linnas "Keila linna eelarvest noorte huvitegevuse toetamise kord". Keila linn panustab 2024. aastal 80 000 eurot Keila Korvpallikooli laste ja noorte jaoks tasuta spordibaasi toetuseks, mis sisaldab koolide ja Tervisekeskuse spordisaalide kasutamist," märkis Lepiksaar.
Esindusvõistkondade toetamist reguleerib "Keila linna sportmängude esindusmeeskondade toetamise kord". "Selle korra alusel võib esindusvõistkondi olla rohkem kui üks, kuid nende toetamisel lähtume eelkõige rahalistest võimalustest ja spordisaalide ressursist. Täna kehtiv kord ei kohusta toetama kõiki võistkondi, kes taotluse esitavad," lausus Lepiksaar.
Praegu on Keilas esindusmeeskonna tasemel kolm sportmängude klubi ja seega kuus potentsiaalset võistkonda: võrkpallinaiskond, jalgpalli esiliiga meeskond, kaks korvpallimeeskonda ja kaks korvpallinaiskonda. "Keila linnal on seda silmas pidades variant luua sportmängude komisjon, kuhu kuuluksid kõik klubid võrdsetel alustel, et kaasa rääkida esindusvõistkondade toetamises. Siis saame 2025. aastal eelarvet planeerides arvestada ka mitme võistkonna olemasoluga," märkis abilinnapea.
"Ma loodan, et see olukord saab võimalikult ratsionaalse ja mõistliku lahenduse, sest Keila on korvpallilinn ja eelkõige tuleks seal tegeleda korvpalli treenimise ja mängimisega," lausus Eesti Korvpalliliidu peasekretär Gerd Kiili.
Toimetaja: Anders Nõmm