Sinu viimased poolteist aastat on olnud pöörased, sest ühel võistlusvälisel dopingukontrollil leiti halb analüütiline leid ehk sinu organismist leiti letrosooli, mis on keelatud aine. Eesti antidopingu sihtasutus määras sulle kaheaastase võistluskeelu. Poolteist aastat oled sa püüdnud tõestada, et sa oled süütu. Miks see kõik nii palju aega on võtnud?

Kui sind kistakse olukorda, kus sa midagi ei tea, sa ei tea sellest ainest mitte midagi, saad šoki, üritad aru saada, millega on tegemist. Kirjutad väriseva käega nime üles, püüad leida esimesed inimesed, kes oskaks aidata ja hakkad seda lahendama.

Sa ei olnud varem kursis sellise ainega letrosool?

Ma olen algusest saadik, esimesest pressikonverentsist öelnud, et ma ei ole seda nimegi kuulnud enne, kui telefonikõnes öeldi, et leiti selline asi. Ma mitu korda küsisin, mis see on, kuidas seda kirjutatakse, Ma teadsin, et ma ei ole midagi teinud sellist. Ma ei ole kunagi mõelnud, tahtnud midagi teha.

Sa võid täna käe südamele panna ja öelda, et sa ei ole mitte kunagi mitte ühtegi keelatud ainet tarvitanud.

Ma võin seda kindlalt öelda, et ma ei ole mitte kunagi midagi tarvitanud. See on  kõige raskem olnud, et sind koheldakse kui dopingupatust, et kindlasti nad kõik tipus teevad seda. Valus on selles olukorras olla, kui sa tead, et sa ei ole seda teinud, sa oled ausate põhimõtete järgi käitunud, oled alati tahtnud teha sporti ausalt ja näidata, et see on võimalik ja siis saa oled sellises olukorras,  kus justkui tundub, et näed mingi näit on ju, kust see tuli. Sa hakkad seda lahkama, otsid eksperdid, kes oskaks aidata. Ma arvan, et me tegime väga head tööd. Me saime lõpuks kokku väga head eksperdid, nõuandjad, väga professionaalsed maailma tipud, kes andsid oma hinnangu, mis täna kajastub CASi (spordiarbitraaž- toim) otsuses.

Spordiarbitraaži otsus ütleb, et aine sattus sinu organismi juhuslikult, nad ei pea sind petturiks ega keelatud ainete tarvitajaks, aga kuna sa ei suuda öelda, kuidas see organismi sattus, siis sa ikkagi saad karistuse.

Kui totter see paistab. Kui kujutada ette, kui suur kogus on üks gramm, teelusikatäis on viis grammi suhkrut, jaga see viieks, siis ühes grammis on üks  üheksa nulliga ehk miljard nanogrammi. Minult leiti 0,6 ehk isegi mitte ühte nanogrammi.

Ma tahan öelda, et ei ole ainult see variant, et kunagi oli hästi palju seda ainet ja täna on justkui jääknäht. On ka see võimalus, et tänased testid on nii tundlikud, et võtavad kinni juhuslikku kokkupuute ainega. Siia juurde võib-olla veel see info, et laboreid ei ole kõik ühe tasemega. Mingid laborid võtavad välja 0,4 või 0,6 nanogrammi  ja teine alates 20 nanogrammist. See on enam kui 20kordne vahe ja otsus sõltub sellest, kuhu laborisse proov rändab. Kui oleks olnud teine labor, poleks ma kunagi teadnud, et mul see aine oli.

Su tiimil on välja töötatud neli varianti, kus sa selle ainega võisid kokku puutuda. Üks variant on, et sa sõid Prantsusmaalt pärit kalkuniliha jõuluõhtul, teine on maksast, mis oli Leedu päritolu, mida sa ka mitmel korral enne seda proovi andmist sõid. Siis variant, et treeningpartnerite higiga puutusid kokku  või olid saastunud jõusaalitarbed. Mida sa ise neist kõige realistlikumaks pead?

 Mida ma saan öelda,  et kui puhas sportlane satub enda teadmata keskkonda,  kus võib olla keelatud ainete tarvitajaid, näiteks jõusaali, siis ta tegelikult on väga suures ohus. Ta võib kasutada sama treeningvarustust, mis on näiteks higine,  see ei puuduta kõiki dopingaineid, aga teatud ained võivad sulle nii külge hakata ja sa annad positiivse proovi.

Kuna me ei tea, kust see aine võis tulla, siis me oleme üritanud ekspertide abil leida selgitusi, millega mina sel ajal kokku puutusin ja mis seob letrosooli. See oli ainus, mida me teha saime.

Praegu öeldakse, et sa oled ohver, sa oled puhas sportlane, sa ei ole valemängija, aga kuna sul allikat ei ole, siis sa oled süüdi ja saad kaheaastase võistluskeelu. Minu arust on see vale, sest sportlasi pannakse olukorda, kus sa pead mõtlema mingi loo, kuna saa ei suuda öelda, kus sa ainega kokku puutusid.  Kui see lugu on piisavalt usutav,  siis justkui võid saada kergema karistuse. Kas see on õige tee? Mina arvan, et ei.

 Üks tennisist sedasama varianti kasutaski ja rääkis, et vanaema vähiravimi tablett kukkus talle supi sisse.

Need lood tunduvad absurdsed. Me ei tea, kas see on tõde. Ma ei oska hinnata.

Miks sinu teooriaid ei usutud?

Tänane CASi otsus on see, et eksperthinnanguid aktsepteerime, aga kuna meil on selline säte, mis ütleb, et sportlane on kohustatud näitama, kus tema sisse see aine sattus ja kuna ma seda ei tehtud, siis olen kaheaastase võistluskeelu all.

 Tartu Ülikooli professor Jaan Ginter on öelnud et spordiarbitraažikohus sinu võistluskeeldu tühistada ei saa, sest see oleks loonud pretsedendi kogu dopinguvastases võitluses. Kas sinu meelest pretsedent oleks tulnud luua?

Me lähme pretsedenti looma ja kaebame selle otsuse edasi Šveitsi föderaalkohtusse.  Me ei lähe võitlema selle üle, et me ikkagi ei ole rahul või otsus pole piisavalt hea. Minu otsusega on lõpplahendus olemas, sellega on öeldud, et ma ei ole dopingu tarvitaja. Aga olles läbi teinud selle kadalipu, siis ma leian, et see on niivõrd vale, kui pannakse see sportlane, kes tõepoolest ei ole olnud keelatud ainete tarvitaja, pannakse sellesse olukorda, kus ta justkui on.  See ei ole korrektne. Täna ma peaksin soovitama, et kui sa ära tõestad oma süütuse, siis ilma loota küll ära mine CASi, vaata, et sul mingi lugu oleks, sest kui seda ei ole, saad võistluskeelu.

Ja see lugu ei pruugi olla tõde.

Jah, see ei pruugi olla tõde. Minule öeldi selgelt – sul ei ole lugu. See paneb  paratamatult sportlaselt halba olukorda. Näed, Nabi ei rääkinud ja talle jäi kaheaastane keeld jõusse, kuigi talle öeldi, et  ta on puhas sportlane. Mida  järgmine sportlane peaks tegema? Ta mõtleb, et mul on ka tõendid, ma pean loo ka kindlasti leidma, muidu ma saan keelu. See, ma leian, ei ole õige.  

Meil on dopingureeglid loodud ammusel ajal, kui testid tuvastasid ainult suuri näitaja, ei olnud võimalik püüda nanokoguseid kinni.  Saab tuua võrdluse liikluseeskirjadega, mis loodi  siis, kui liigeldi hobustega, aga täna on meil ju pakirobotid. Meil on testimine pakirobotite tasemel, aga reeglid hobuste aegadest.

Me ei saa keskenduda ainult sellele, et teha neid teste veel ja veel tundlikumaks, läheme nulli. Täna on 0,4, aga lähme 0,1 välja ja siis ütleme, et sa oled  paha sportlane. Aga kui ei ole? Ma arvan, et see ei ole õige ja selle vastu me läheme edasi Šveitsi föderaalkohtusse.

Äkki te tekitate ka sellise pretsedendi, et need sportlased, kes kasutavad dopingut, hakkavad seda ära kasutama, sellele viitama. Eestiski on selliseid sportlasi.

Ma saan sellest aru. See on nüüd see koht, kus me peame usaldama CASi pädevust, ta peab oskama seda hinnata. Aga sellist asja ei või olla, et kui sportlane on tõestanud ära oma süütuse ja CAS väidab seda, siis ta jätab ta ikka süüdi.

Missugust elu sina ja sinu pere on, on elanud? Sa olid meie kangelane ja  ühe hetkega sind lükati sellelt positsioonilt, Eesti olümpiakomitee võttis päevapealt sult toetuse.

Toon sellise näite, ma 10  aastat ehitasin oma kaalu 109 kilo pealt 119 kilo peale, põhimõttelist kilogramm aastas, siis ma kaotasin kaheksa päevaga 8 kg. Minu keha reageeris niimoodi, kuna see oli niivõrd šokk.

Üks raskemaid või kõige häirivamaid momente selle juures oli, et spordiinstantsid ja -süsteem, kes tegelikult teadsid mind, siis nad keerasid kohe selja. Minuga ei räägitud, ei kutsutud laua taha istuma, et räägime sellest. Pigem oli nii, et see on valus teema, me ei taha sellega tegelda. See oli karm elu õppetund. Ma ei oodanud seda, et öeldakse, et Heiki on meie kangelane, jätke ta rahule, ta kindlasti ei ole teinud. Ma ootasin neutraalset suhtumist, et selgitame välja, teeme kõigepealt selgeks, et millega on tegemist. Me ei saa esimeste päevade või tundide põhjal teha otsuseid. Nüüd öelda, et kõik vastavad niimoodi, see ei ole argument. Sõbrad, maadlusliit, kui ma ütlesin, et ma ei ole teinud, siis nemad aitasid ja  tänu neile ma olengi saanud ennast kaitsta.

Kellest sa kõige rohkem pettunud oled?

Tulles selle juurde, kui kerge täna on sportlasel anda seda nö halba analüütilist leidu, siis me peaksime mõtlema ka selle peale, et meil peaks olema vähemalt oma peas valmisolek ja arusaam, et kõik, kes mingi näidu annavad, ei ole kohe pahad sportlased. Vähemalt selgitame välja, teeme selgeks ja otsustame siis, mitte ei tee seda esimese emotsiooni pealt. Tahaks loota, et see nii läheb.

Ma tean täna väga täpselt, mis tähendab dopingutesti andmine. Enne seda, mul polnud aimu ka kui suures ohus tegelikult sportlased võivad olla.  Varem oli mul kindel arusaam, kui ma tean, et ma midagi sisse söönud ei ole, ma ei ole tarvitanud midagi keelatud, siis ma mingis ohus ei ole. Aga täna ei pea see paika. Mina ei teadnud seda, seda ei tea ka väga paljud sportlased. See tundubki ulmejutuna, aga see on võimalik ja tasub olla väga valvel.

Kuidas sa täna ennast kaitsta oskad?  

Täna ma ei ole võistlev tippsportlane, ma olen keelu all. Keeld lõppeb 9. märtsil. Kui nüüd aus olla, siis muidugi on paranoia sees, kuna allikat teada ei ole.  Aga on teadmine, kust kohast võivad mingid asjad sattuda, mis kohti peaks vältima, kus vähegi on võimalus saastumist saada. Pluss, millega peaks tegelema, et neid keelatud aineid, mis kuskil ju ringlevad, tuleks vähendada. Sellega tuleks tegeleda, et meil ei oleks sportlastele ohtu.

Mis tundega sa loed neid uudiseid meediast, mida tuleb pea iga kuu, et keegi on jäänud dopinguga vahele?

Ma vaatan selle täna hoopis teise pilguga kui varem. Ma ei vaata selle pilguga, et süütu või süüdi. Kindlasti on neid, kes on süüdi ja kes on teinud, aga on ka süütuid, sest ma ju tean, kui tundlikud need testid on.

Spordifunktsionäärid pöörasid sulle selja, aga milline on olnud tavaliste inimeste suhtumine?

See pool on pigem olnud positiivne. Ma ei ole nagu väga suur seltskonnas käia, väga palju neid inimesi, kes midagi öelda saaksid, ei ole. Aga need, mis minuni jõudsid, siis paljud soovisid selles võitluses edu. See oli väga tore, et on inimesi, kes suudavad mõelda, et mõlemad variandid on võimalikud.

Kas sa saad aru nendest inimestest, kes viltu vaatasid, sest alles hiljuti on Eesti sportlastegi seas olnud neid, keda alguses usuti, aga tegelikult on välja tulnud, et see ikkagi ei ole nii?

Ma tunnetan kahtlemist kõige rohkem antidopingu organisatsiooni poolt, kes arvas vaid ühtepidi. Lõpus, CASi istungi ajal on nad küll öelnud, et nemad nii ei ole öelnud, et Heiki on tarvitanud.

Kas sa räägid Henn Vallimäest, kes alguses sinu sõnu ei uskunud, aga hiljem ütles, et see on ootuspärane tulemus?

Jah, ka temast. Ma kordan ennast, aga me suutma vaadata mõlemat poolt, me peame saama aru, mis tähendab täna testi andmine. Mis minu jaoks on natukene hingel, et kui ma olin valmis kõike tegema, et tõestada, et ma ei ole selle aine teadlik tarvitaja, et see oli saastumine, siis mul takistati seda teha.

Kui me tahtsime teha koostööd antidopinguga, et mis iganes tõendid me leidsime, tõendamaks, et ma ei ole seda ainet tarvitanud, siis on reegel, et kui me tahame tellida selle testi WADA akrediteeritud laborist, siis peab seda tegema antidoping. Meie otse sinna pöörduda ei saa. Ta keeldus mitmest testimisest,  toidulisandite omast, karvatestist, nimetas neid mitte pädevateks tõenditeks,  kusjuures Kreischa labori juht on öelnud, et see on selle aine puhul tõendiks. Need asjad on minu arust vales suunas läinud ja mul on raske seda hinnata, miks nii läks.

Kuidas sa endale oled põhjendanud, miks neil selline suhtumine sinusse on?

Seda peab küsima teiselt poolelt, miks ei suudetud üldse mõelda, et võib-olla sportlane ikkagi ei ole seda teinud. Seda on CASi istungil välja öeldud, et  üks argumente, miks mind koheldi nii, oli see, et meil on halb dopingu ajalugu. Sooviti näidata ilmselt head tööd. Ma leian, et see ei ole korrektne lähenemine. Pigem oleks head näidanud see, kui organisatsioon suudab teha kahe poole vahel head tööd. Üks antidopingu tööpõhimõte on ka sportlast kaitsta, aidata.

Sa käisid ikkagi juustekarvade testi tegemas?

B-proovi avamise käigus Kreischa labori juht ütles, et see on kindlasti tõend selle aine puhul, sest letrosool salvestub juustesse ja karvadesse. Kuna me ei saanud seal laboris seda teha, sest seda ei olnud tellitud Eesti  antidopingu poolt, siis tema soovitas meid järgmiste väga heade ekspertide juurde, keda kindlasti CAS võtab arvesse. Sa ei tohi minna suvalisse polikliinikusse,  siis öeldakse, et kuule, kes võitis.

See test näitas, et ei leitud mingit letrosooli?

Jaa, see on väga selgelt kirjas CASi otsuses, kus professor Pascal Kintz seletab väga selgelt, kui suur on vahe. Et kui oleksin ainult ühe tableti võtnud, siis seal on nii suur vahe, et ta näeks selle kohe ära. Need tõendid esitati muidugi ka Eesti distsiplinaarkolleegiumile, kes otsustas vähem kui poole tunniga, et kaheaastane võistluskeeld.

Kuidas sinu pere,  sinu kaasa Egle, kaks last, selle perioodi jooksul on sündinud veel kolmas lapski, kuidas teie pere selle probleemiga hakkama on saanud? Kui palju see Eglet on mõjutanud?

Muidugi on mõjutanud. Võib-olla meediast paistab, et mina olen selle keskmes ja tegelen sellega, aga tegelikult selle peavad läbi tegema kõik lähedased. Eglel on kindlasti sellepärast jäänud tööalaseid koostöid ära. Vaadatakse, et dopingutarvitajad, sellistega küll koostööd teha ei taha. Ta on samamoodi saanud palju negatiivseid kirju. 

Sellele ei saa tähelepanu pöörata. See olukord on väga halb, aga sa pead keskenduma nende eluetappidele, mis edasi lähevad. Sul on pere, sul on lapsed, see annab sulle jõudu. Sa ei saa jääda üksi istuma ja nutma, end ohvriks teha.  Ma olen üritanud negatiivsed asjad kõrvale jätta,  teha seda, mida ma saan ja keskenduda nendele eluvaldkondadele, mis on ka väga tähtsad, mitte vähem tähtsad kui sport. Et need sellepärast ei kannataks.

Kui EOK toetus ära kadus, siis kust sa raha said, sest sa pole võistelda saanud?

Ma mõtlesin küll, et ma üritan sellest nii kiiresti välja saada ja tegeleda selle lahendamisega, aga ikkagi see päris pikalt saatis mind, et ma kohe nagu midagi muud tegema ei saanud hakata. Aga u aasta tagasi ettevõtjast sõbrad pakkusid välja ja mul endal oli ka see huvi, et kinnisvara valdkonnas natuke õpin ja töötan. See on väga hea väljakutse olnud.

Kas sinust on saanud maakler?

Mitte maakler, aga arendus- ja  kinnisvarateemalised asjad, kõik, mis seda  puudutavad. Ma hakkasin täitsa nullis, õnneks see meeskond, kes seal tegutseb,  on professionaalne ja väga tore. Väga tore on õppida asju, mida üldse ei tea.

Kui palju sa maadlusvõistlusi televiisorist vaatad, kas sa Tokyo olümpiamänge vaatasid?

Tegelikult ma ei vaadanud eriti, Egle viis mind siis Eestist ära, läksin reisile, et mitte näha seda.

Sa ei suuda seda vaadata.

Mulle ei meeldinud see. Kui sa oled teinud tööd ja näinud vaeva, et olümpiale saada, saanud esimest korda läbi MM-i, siis see võetakse ära...  See on elu töö.

Kas Tokyo olümpiamängud oli sinu elu viimane võimalus olümpiale saada? Pariis ei ole ju ka kaugel.

Võimalused on kindlasti olemas, eks spordisoov on sees olemas, aga täna on aeg edasi läinud ja kes teab, mis on on viie kuu pärast.

Sul ikkagi lähevad silmad märjaks, kui sa mõtled kõige selle peale.

Kuidas seda selgitada... Armastan sporti juba lapsest peale. Esimene treener Tiit Madalvee nakatas oma spordikirega mind ja see on saatnud mind terve elu, kuni see näit tuli. Ma olin valmistumas millekski suuremaks ja see võeti ära.

Kas seda saab veel tagasi?

Võimalus on. Tähtis on see, et kui see moment on käes, siis peab olema  põlemine, et sa tahad minna. Kui seda ei ole või kui sa lähed selliselt, et vaatame, kuidas on, siis see ei tööta.  Nii ei ole mõtet minna, põlemine peab olema.

On see põlemine alles?

Raske on põleda, kui sa oled võistluskeelu all ja midagi selleks täna justkui teha ei saa. Ma olen eluaeg selline inimene olnud, et hakkan tegema ja tehes olen enesekindlam. Täna ma ei saa midagi teha, ma ei tunne sisemiselt ennast niivõrd kindlalt, et jah, ma põlen. Kui saab treenida, siis see kindlasti võib-olla suureneb.

Sinu võistluskeeld on kohe varsti läbi, sinna on mõned kuud veel aega, kas sa juba oled pannud oma kalendrisse võistlused kirja?

Ei, kui ma selle tunde üles leian, siis vaatame kalendrile korra peale. Mul  on raske öelda midagi sellist, mis ei ole täiesti kindel. Mõlemad variandid on täna võimalikud.

 Ma tean ka seda väga suurepäraselt, et pärast hooaja lõppu, kui oled poolteist kuud puhanud, siis pärast on tunne, et ilgelt teeks nüüd.  Aga kui sa hakkad peale, siis laagrites tajud, kui raske töö see on, kui ränk on kannatada, vastu pidada, vigastusi ravida. Siis vaatad, et see ei olegi nii lihtne, kui ma seal puhkusel tundsin.

Kui sa oled jäänud mingiks etapiks sellest välja, ma olen poolteist aastat täna põhimõttelist väljas, siis ma tean juba, et see töö  saab väga raske olema. Ma pean olema valmis seda rasket tööd välja kannatama.

Aga sa ei ole kogu selles tippspordi maailmas, spordifunktsionäärides nii pettunud, et sa ei tahaks tagasi minna ja tahaks ainult ennast kinnisvarale pühendada?

Mul on sees tunne, et, et ei ole lihtne minna edasi pingutama süsteemi, mis sind ei uskunud ja jättis su kohe kõrvale. Aga ma ei taha panna kogu süüd neile. Eks olukord oligi halb ja ebamugav. See on kõigile osapooltele raske, sest tundub, et me järjest rohkem jõuame sinna välja, kus minuga sarnaseid olukordi tuleb veel ja sellepärast ongi oluline, et reeglid natuke muutuksid, oleksid natukene sportlase sõbralikumad.  

Mida sulle soovida, mida sul praegu kõige rohkem vaja on?

Tavaliselt on nii, et kui saad anda, siis oled õnnelik. Õiglust ja headust ja siis on kõik hästi.