Eesti klubisid osaleb sellistes eurosarjades tänavu neli: kaks meeste käsipallis ja kaks meeste võrkpallis. Kõik neli klubi ehk Põlva Serviti, HC Tallinn, Saaremaa Võrkpalliklubi ja Pärnu Võrkpalliklubi teevad kaasa oma spordiala tugevuselt kolmandas eurosarjas.

Neid meeskondi seob fakt, mis igal teisel hooajal tunduks kummaline, kuid on tänavu pigem aimatav – nimelt on kõik eurosarjas osalevad Eesti klubid saanud vähemalt ühest ringist edasi mänguvabalt, sest neile loositud vastane on koroonapandeemia tõttu kohtumisest loobunud.

Serviti ja Tallinn pääsesid EHF European Cupil ilma ühegi reaalselt toimunud sportliku heitluseta kolmandasse eelringi, Saaremaa Võrkpalliklubi CEV Challenge Cupil kaheksandikfinaali ning Pärnu Võrkpalliklubi koguni veerandfinaali. Põlva Serviti ja kuulsusrikka ajalooga Tšehhi meeskonna Praha Dukla kohtumised on tänavu seni ainsad, kus Eesti klubi on saanud nautida koduväljakul mängimise eelist.

Loo sissejuhatuseks lühike repliik Serviti 36-aastaselt väravavahilt Eston Varuskilt. Eilse Prahaga peetud kohtumise järel sai suurepärase partii teinud Varuskilt küsitud, milliseks hindab tema euromängude tähtsust tänavusel omapärasel hooajal.

"Just sellepärast nad ongi hästi tähtsad, sest sa ei tea, kas sa saad mängida või mitte. Just noortele on need mängud hästi tähtsad, sest annavad enesekindlust ja saad jõudu proovida teistsuguste vastastega. Kõik, mida mängida saame, on tähtsad – eriti just eurosarjas. Kodus on ju märksa lihtsam mängida – omad inimesed tulevad saali, kuigi ma ootasin, et saalis on rohkem rahvast. Eks see koroonaaeg ole rahva ära hirmutanud," arvab Varusk.

Teine Eesti käsipalliklubi HC Tallinn sõitis selleks nädalavahetuseks Rootsi, kus on vastamisi väga tugeva Ystadiga. Nendes kohtumistes head tulemust loota oli pigem naiivne, aga HC Tallinna tegevjuhi Ergo Rohi sõnul kaalusid muud tegurid kaotuse üles.

"Kuna rootslased ütlesid meile, et neil puudub praktiliselt võimalus tulla Eestisse, sest tagasi minnes peaksid nad jääma karantiini, siis oleksid nad arvatavasti loobunud eurosarjas mängimisest ja me oleksime läinud järgmisesse ringi edasi. Me ise seda ei soovinud – tahtsimegi saada tugeva vastase vastu mängida, saada selle kogemuse ja näha seda Rootsi tippude tippu. Sellest ka otsus tulla ise Rootsi kohale ja mängida need kaks mängu siin," selgitab Rohi.

"Meil on koguaeg olnud see vaatenurk, et me kindlasti mängime eurosarjas. See annab mängijatele nii suured kogemused ja nad saavad näha seda kõrgema taseme käsipalli. Meil pole kordagi olnud isegi diskussiooni, et me ei peaks mängima. European Cupil alates kolmandas ringist Euroopa käsipalliliit katab võõrsile mineva klubi kulud ja selles mõttes pole kulud võrreldes varasemate aastatega enam nii suured."

Milline on pilt eestlaste jaoks ehk kõige edukamal pallimängualal ehk võrkpallis? Eestile pakutakse eurosarjades üldiselt kahte kohta, mille saavad Eesti meister ja karikavõitja. Seejuures on meistril tegelikult võimalik alustada isegi Meistrite liiga eelringidest, kuid antud võimalust Eesti klubid pigem ei kasuta.

Eesti Võrkpalliliidu võistluste direktori Robin Ristmäe laualt käib Eesti klubide eurosarjades osalemist puudutav dokumentatsioon läbi. Ristmäe oskab seega hästi kokku võtta ka Euroopa Võrkpalliliidu poolse eurosarjadega seotud tegevuse.

Palusimegi Ristmäel hinnata seda, kuidas on Euroopa Võrkpalliliit eurosarjade korraldamisega käesoleval hooajal hakkama saanud. "Kui vaadata üldpilti, siis kõik mängud justkui toimuksid ja näiliselt on see pilt ilus, aga isiklikult veidi imestasin, kui eurosarjade registreerimine tavapäraselt käima läks, ilma suuremate muudatusteta formaadis ja süsteemis. Käitumisreeglid- ja juhised kui sellised saadeti välja, aga ei arvestatud, mis tulevik toob ja seetõttu on olnud päris palju ärakukkumisi juba enne sarjade käivitumist."

"Pigem suhtutakse eurosarjadesse võrdselt. Meistrite liigas on kõik näitajad küll suuremad, aga madalamates liigades mängib rohkem võistkondi ja see on oluline faktor," lisab Ristmäe. "Ma olen üsna veendunud, et sarjad mängitakse lõpuni. Seda Euroopa alaliit ka soovib ja ühtki mängu põhjenduseta ära ei jäeta. Kui keegi loobub, siis loobub ja see on arusaadav, kuid pigem tahetakse see mullis korraldamisega ära teha."

Pärnu Võrkpalliklubi on tugevuselt kolmandas eurosarjas ehk CEV Challenge Cupil ilma mänguta pääsenud juba veerandfinaali. Pärnakategi jaoks muutus eurosarjas osalemine praktikas vahepeal küsitavaks. Viimane seis ütleb aga seda, et 4. veebruaril seisab Pärnul ees veerandfinaalkohtumine, mis toimub Türgis peetavas eurosarja "mullis".

Kuidas kirjeldab Pärnu eurosarja-suunalist meelestatust Pärnu Võrkpalliklubi tegevjuht Reio Tilk? "Igal juhul seda meelt, et tahaksime osaleda. Sellel hooajal lükati registreerumine maikuust edasi augustisse ja augustis ju tundus, et pandeemia olukord hakkab paranema ja siis me ka võistkonna registreerisime ja lootsime, et sügisel saavad mängud toimuda. Siis kui see mulli variant tekkis, et mängitakse kaheksandik- ja veerandfinaalid ühes kohas ja ainult ühe mänguga, siis saadeti konkreetsed juhised, et võistkondadel pidid kaasas olema mitte varem kui 72 tundi tagasi tehtud negatiivsed koroonaviiruse testid ning elu olnuks ainult hotelli ja spordisaali vahel."

Kas Pärnu oli ka ise ühe mulli korraldamisest huvitatud? "Mõtlesime jah ja tol hetkel oli laual kolm varianti: Küpros, Türgi või Eesti, aga meie kahjuks pidime loobuma, sest reisimise tingimused Eestisse olid kõige karmimad. Kui mõni mängija oleks Eestis andnud positiivse proovi, oleks terve võistkond pidanud jääma eneseisolatsiooni. Türgis riiki sisenemisel teste ei nõutud ja Küprosel oleks isolatsiooni jäänud ainult positiivse proovi andnud mängijad."

Erinevalt Pärnust on Saaremaa Võrkpalliklubil eurosarja "mullis" mängimise kogemus käesolevast hooajast juba olemas. Samas sarjas tuli Saaremaal paraku kaheksandikfinaalis leppida kaotusega, kui tulemusega 2:3 jäädi alla "mulli" võõrustajale Gorodoki meeskonnale Ukrainast. Saaremaa Võrkpalliklubi mänedžer Hannes Sepp hindab osalemist Vikerraadio palvel kõigepealt finantsilisest küljest.

"Selles mõttes ju palju vahet ei ole, kui sa sõidad kuhugile mullis osalema või lihtsalt kuhugile mängima ja need transpordikulud on sarnased. Sel korral tulime küll bussiga, kuna väga häid lennuvariante ei olnud ja hindasime, et bussiga tulek on ka veidi turvalisem. Muus osas kulude poole pealt on ta pigem sarnane. Antud juhul oli sihtkohaks Ukraina, kus elu on palju odavam – eelmine aasta kui ööbisime Iisraelis Tel Avivis, siis sealne hotell oli neli korda kallim kui Ukrainas," kommenteerib Sepp.

Mida tänavustest eurosarjadest aastate pärast meenutada? Kas triumfi tuleks võtta teatud koefitsendiga, kuna mitmete vastasseisude puhul pole maksnud mitte sportlik printsiip, vaid viiruse poolt külvatud segadus? Eesti klubide esindajad näevad asju pigem positiivsemas võtmes.

Olukorda käsipallis ilmestab HC Tallinna tegevjuht Ergo Rohi. "Tipud on ikka need, kes siin olema peavad. Pigem olid need äralangejad nõrgema tasemega meeskonnad ja ma usun, et mingeid koefitsiente sinna juurde panema ei pea. See hooaeg on olnud kindlasti teistsugune kuna eurosarjas tehti need loosimised ka tsoonide kaupa – Põhja- ja Lõuna-Euroopa võistkonnad loositi eraldi."

Kuidas on seis võrkpallis, täpsemalt Challenge Cupil? Pärnu Võrkpalliklubi tegevjuht Reio Tilk. "Täna on ju kaks võistkonda selged, kes Final Fouri nelja hulka on jõudnud. Need on Milano ja Praha, kes jõudis sinna Saaremaa poolelt. Eeldatavad favoriidid on nelja hulka jõudnud ja tugevatest pole keegi loobunud."