Eelmise aasta veebruaris esitas Norra riigiprokuratuur Gjert Ingebrigtsenile süüdistuse lähisuhtevägivallas ning mõned kuud hiljem lisati sellele ka süüdistus Jakobi väärkohtlemises. Norra kohus alustas Ingebrigtsenite juhtumi arutamist eelmisel nädalal.

Perekonflikt jõudis avalikkuse ette pärast nn käterätiku intsidenti 2022. aasta 5. jaanuaril. Süüdistuse kohaselt lõi Gjert oma tütart Ingridit märja käterätikuga näkku, kui neiu soovis vastu tema tahtmist kodust välja minna.

Oma tunnistuses kirjeldas Gjert Ingebrigtsen suhteid kõigi oma lastega, rõhutades Jakobi erilist rolli peres. "Olen oma lapsi alati armastanud ja neile ainult parimat soovinud. Lapsed on meile toonud rõõmu, mitte kurbust," rääkis Gjert kohtupingis. "Jakob oli meie lemmiklaps. Juba 15-16-aastaselt oli ta erakordselt andekas. Mina töötasin välja treeningsüsteemi, mis pidi temast tegema maailma parima jooksja."

Suhe Jakobiga hakkas murenema pärast 2021. aasta Tokyo olümpiamänge, kus Jakob võitis 1500 meetri jooksus kuldmedali. "Mulle heideti pidevalt ette, kui saamatu, mõttetu ja teadmatu ma olen. Sellise inimese maailmavaade on, et kui olümpiakulla võitmine ebaõnnestub, siis on kogu elu läbi," meenutas Gjert.

"Jakob tuli olümpiavõitjaks ja mina olin emotsionaalselt täiesti katki. Samas pean siiski lisama, et Jakob pole mulle kunagi otseselt öelnud midagi sellist, mida ta väitis 2023. aasta artiklis."

Gjert selgitas, et peres valitsesid kindlad reeglid, mis kehtisid peaaegu 40 aastat. Need reeglid olid teatud asjade puhul ranged – näiteks ärkamisaeg oli kõigile sama, kuid magamamineku aeg polnud nii rangelt reguleeritud.

"Meil polnud sel ajal erilist tuge. Minu vanemad elasid Egersundis ja minu abikaasa vanemad Taanis. Ma polnud isarolliks valmis. Kõik, mis ma teadsin, tulenes minu enda kasvatusest, millega kaasnes tugev soov lapsi kaitsta ja kõikvõimalikke riske vältida. Siis sai minust isa, kes pidi olema ka treener. Ootused meie kui vanemate suhtes kasvasid pidevalt. Ambitsioonid muutusid lausa haiglaslikuks. Isast sai Gjert ja Gjertist sai lõpuks süüdistatav," märkis Gjert.

"Ajapikku hakkasime lapsi hellitama. Mida rohkem me neid hellitasime, seda tänamatumaks nad muutusid. Me ei rakendanud mingeid karistusi. Püüdsin laste kasvatamisel juurutada vägivallavaenulikkust. Neile polnud lubatud isegi mängupüstolid või -mõõgad."

Gjerti sõnul olid omavahel pidevas konfliktis hoopis Jakob ja vanem vend Henrik. "Henrik oli harjunud olema liider. Jakob hakkas teda varakult proovile panema. Nende vahel olid tihti tulised vaidlused, mis kippusid füüsiliseks muutuma."

Gjert Ingebrigtsenit ähvardab süüdimõistva otsuse korral kuni kuue aasta pikkune vanglakaristus.