Umbes pooleteise aasta jooksul, mil nendevaheline konflikt on Norras olnud avalik, pole kumbki osapool juhtunust täpsemalt rääkinud. Kõik kolm alustasid jooksmisega isa juhendamisel. 23-aastane Jakob on olümpiavõitja, kahekordne maailmameister ja neljakordne Euroopa meister, 32-aastane Henrik on 1500 m jooksu Euroopa meister ja võitnud veel lisaks kolm EM-medalit, 30-aastane Filip on samuti 1500 m jooksu Euroopa meister ja võitnud samal distantsil ka MM-pronksi.

"Me ei ole kunagi soovinud, et Norra meedias avaldataks üksikasju meie perekondlikel teemadel ja meil on kahju, et see puudutab ka kõrvalisi isikuid. Tahame rahu kõikidele osapooltele ja seetõttu räägime oma loo. See teeb haiget, kuid me ei näe muud väljapääsu," alustasid vennad enda lugu ajalehes VG.

"Peaaegu kaks aastat on Norra meedia kirjutanud sellest, et lõpetasime Gjerti kui treeneriga koostöö ning selle tagajärgedest. Taustana on kirjeldatud perekondlikku konflikti. Ja see on õige. Austusest meie perekonna vastu pole me tahtnud detailidesse laskuda, see on olnud raske ja koormav kõikidele, sealhulgas meile endile," kirjutasid nad. "Alates tänavusest MM-ist on meie ja Gjerti suhetest üha rohkem kirjutatud, teemasse on tõmmatud ka teisi inimesi. Narve Gilje Nordaas, tema toetajad ja kergejõustikuliit on neist vaid mõned. Sellest räägitakse nüüd [meedias] kui meie, kergejõustikuliidu ja meie konkurendi huvide konfliktist. Kohati esitletakse meid kui nõudlikke, tõrjuvaid ja räuskavaid inimesi teiste suhtes kergejõustikukogukonnas."

"Me ei saa sellega leppida. Kui me Gjertiga koostöö lõpetasime, arvasime, et saame sellega niimoodi hakkama, et ei pea põhjuseid mainima. Aga nüüd mõistame, et see võimalik. See teema on väga suureks puhutud ja tunneme, et peame oma loo rääkima," jätkasid vennad. "Selle kirjutamine on mitmel viisil valus. See on valus, sest puudutab inimest, kes on nii meile kui meie karjäärile palju tähendanud. See mõjutab inimesi, kellega oleme lähedased. Ja see mõjutab inimesi, kes pole kunagi tahtnud, et neid avalikku konflikti tõmmataks. Aga meile tundub, et seda on oluline teha. Oleme üles kasvanud isaga, kes on olnud väga agressiivne ja kontrolliv ning kes on kasvatuse osana kasutanud füüsilist vägivalda ja ähvardusi. Siiani tunneme ebamugavust ja hirmu, mis on meis olnud lapsepõlvest saadik."

"Kuidagi oleme sellega leppinud. Oleme sellega elanud ja täiskasvanuna eluga edasi läinud, vähemalt nii me arvasime. Aga tagantjärele saame aru, et see oli naiivne. Kaks aastat tagasi oli see sama agressiivsus ja füüsiline karistamine tagasi. Ja see oli viimane piisk karikas," kirjutasid vennad. "Otsustasime isast lahku lüüa. Ja sellega seoses polnud tal enam võimalik ka meie treenerina jätkata. See, mille oleme enda perekonnas üle elanud, on meile kõvasti maksma läinud. Oleme kõige selle keskel proovinud hästi võistelda. Surve, mida oleme tundnud, on kohati olnud ebainimlik. Meil sai jõud otsa ja kadus sporditegemise rõõm."

Vennad Ingebrigtsenid lõpetasid enda kirjatüki, öeldes, et tahavad nüüd rahus treeningutele ja võistlustele keskenduda ning palusid, et meedia võimaldaks rahus treenida ka nende konkurentidel.

Suvisel MM-il oli Gjert Ingebrigtsen Narve Nordaasi treenerina küll kohal, kuid Norra kergejõustikuliit ei arvanud teda koondise liikmeks ja seetõttu ei saanud ta akrediteeringut ehk ametlikes treeningpaikades ega staadionil ei saanud ta käia. "Oleme palunud, et kergejõustikuliit ei paneks meid olukordadesse, kus võime isaga kokku sattuda. Meil pole praegu jõudu ega soovi sellega toime tulla," tunnistasid vennad.

Isa eitab süüdistusi

Gjert Ingebrigtsen kommenteeris enda poegade kirjatükki advokaadi Johan Christian Eldeni vahendusel. "Need süüdistused on alusetud. Ma pole kunagi oma laste kallal vägivalda kasutanud. Sellest, et mul on isana olnud nõrkusi ja olen liialt palju olnud treenerirollis, olen ka ise aru saanud, aga liiga hilja," tunnistas Gjert Ingebrigtsen. "Ma pole täiuslik isa ega abikaasa, aga ma ei ole vägivaldne. See on minu pere jaoks kurb olukord – oleme jõudnud selleni, et levitame meedias valesüüdistusi. See teeb mind äärmiselt kurvaks. Ma ei tea, kuidas sellest üle saame, aga peame proovima."