"Lõppkokkuvõttes teeme kõik seda ala, et võita. Arvan, et iga sportlane teeb sporti selleks, et võita. Ja kui nad ei tee seda selleks, siis arvatavasti on nad valinud vale ala," arutles Aron ERR-i aastalõpuintervjuus.

"Olin väga uhke, et lõpuks etapi võitsin, sest kui vaatame kogu aastat, siis olime stabiilselt kõige kiirem sõitja ja tiim. Minnes sinna eelviimasele etapile, olime minu meeskond Hitech ja mina kui sõitja ühed ainukesed, kes ei olnud veel sõitu võitnud. Vaadates, kui kiired ja kui lähedal olime sellele olnud, siis natuke hakkas see mõttepilt küll häirima, et mis siis, kui see hooaeg lõpebki niimoodi, et me ei võidagi ühtegi sõitu."

"Esikohalt olin sel hetkel startinud kolm korda. Katari etapil oli neljas kvalifikatsioonivõit ja väga kurb oleks olnud seda hooaega lõpetada niimoodi, et etapivõitu ei tulegi. Aga lõpuks see seal tuli," jätkas Aron. "See oli väga-väga edukas nädalavahetus. Olime kõige kiiremad trennis, olime kõige kiiremad kvalifikatsioonis. Põhisõidu võitsime ja veel kõige kiirema ringiga. Põhimõtteliselt nii hästi, kui üks nädalavahetus minna saab, nii hästi see läks. Lisaks sellele tuli uudis välja, et olen järgmisel aastal Alpine'i vormel-1 tiimi reservsõitja. Kindlasti oli väga emotsionaalne nädalavahetus ja üks kõige nauditavamaid mu elus."

"Kindlasti oli see väga edukas esimene hooaeg vormel-2 sarjas. Selles sarjas pole lihtne uustulnuk olla ja kui täiesti aus olla, kui vaadata, kust ma eelmine aasta tulin, siis oli väga edukas hooaeg, sest eelmise aasta lõpus polnud mul isegi lihtne siia vormel-2 gruppi n-ö kohta leida ja see aasta ma tegelikult võitlesin tiitlile," arutles Aron. "Olin terve aasta üks kiiremaid ja lõpetasin ikkagi poodiumikohal uustulnukana. Lõppkokkuvõttes oli see väga edukas hooaeg, aga ma ei saa öelda, et olen sellega täiesti rahul. Sarja keskel me juhtisime, arvan, et meil oli ka väga suur šanss tiitel võita. Kiirust meil kindlasti selleks oli. Aga erinevate tehniliste probleemide tõttu, mõned vead minu poolt, mõned vead tiimi poolt, kõik muud asjad kokku, kahjuks see tiitlilootus meil kadus. Aga sellegipoolest ei kirjutaks ma hooaega sellepärast maha ja olen ikkagi väga rahul selle tulemusega."

"Olen kogu oma karjääri jooksul väga kiiresti asjadega kohanenud ja see on ka üks mu tugevamaid külgi, vahet ei ole, mis autoga olen sõitnud. Vahet ei ole, mis tiimis ma olen olnud. Ma olen alati hästi kiiresti ära harjunud ja hakkama saanud," lisas ta.

Aron ütles, et on ka varem rääkinud vaimsest tervisest ega karda sellest teemast rääkida. "Tean, et paljud sportlased ei taha seda vaimset ja psühholoogilist poolt mainida, aga mina isiklikult olen kogu oma elu töötanud psühholoogidega ja väga palju aega panustanud vaimse tervise alla. Sain juba päris noorest east aru, et talenti ja kiirust mul on, et maailma parim olla. Aga selleks, et see kiirus ja talent ära kasutada, pean mentaalselt õiges kohas olema," selgitas ta. "Nooruses tihtipeale need halvemad nädalavahetused ja aastad, kus ma maksimumi ei võtnud, olidki puhtalt sellepärast, et ma ei olnud mentaalselt õiges kohas. Mind see väga häiris, sest kokkuvõttes tahan saada endast kätte parima. Tahan oma potentsiaali ära kasutada ja sellepärast hakkasin juba noorest peast psühholoogidega tööd tegema."

"Mul on peale igat etappi psühholoogidega kõne ja iga hetk, kui ma tunnen, siis ma nendega räägin. Ja tegelikult, kui ausalt ütlen, siis enne Katari etappi, kus mul tuli etapivõit ja kus ma võitsin kvalifikatsiooni, siis sellele eelnenud pika pausi ajal oli mul natuke keeruline," tunnistas ta. "Käisin tiimiga simulaatoris kaasas ettevalmistust tegemas ja ma ei tundnud, et olen mentaalselt õiges kohas. Veetsin päris mitu tundi, et need asjad läbi arutada. Sain need vastused, mida otsisin. Ja lõpuks kui nädalavahetuseni jõudsin, siis oli mul väga hea olla ja tegin ühe oma parima nädalavahetuse elus. Nii see asi käib. Oleme ikkagi inimesed ja sa ei saa eeldada, et iga hommik, kui sa üles ärkad, siis sa oled mentaalselt õiges kohas ja kõik mõtted on paigas. Vahepeal tuleb selleks tööd teha ja minule annab see väga palju enesekindlust, kui tean, et mul on ümber inimesed, kes suudavad mind sellest valest mõtteviisist välja aidata ja ükstapuha, kuidas ma ärkan, suudan ennast õigesse mõttemaailma tagasi panna."

Kui uuest hooajast saab Aronist vormel-1 sarja võistkonna Alpine'i reservsõitja, siis detsembri alguses andis tiim talle juba võimaluse esmakordselt F1 autot proovida. Aron sai oma üht tugevamat külge ehk kiiret kohanemisvõimet näidata noorte sõitjate testipäeval Abu Dhabis.

"Ega karm tõde on see, et ettevalmistust mul selleks ei olnudki. Tegelikult sellest võimalusest sain ma teada alles pühapäeva õhtul ja teisipäeval oli juba test. Tavaliselt sellistele asjadele tehakse väga palju ettevalmistust, kuna vormel-1 autoga ei ole väga lihtne sõita," selgitas Aron. "Kes on vormel-1 rooli näinud, teavad, et seal on väga palju erinevaid nuppe ja asju, mida sa pead vajutama, manageerima. Veedetakse väga palju aega, et need asjad selgeks õppida. Aga minuga see nii ei läinud. Sain suhteliselt viimasel hetkel teada, et see test mulle antakse."

"Hakkasin esmaspäeval lihtsalt neid roolinuppe pähe õppima ja teisipäeval istusin rooli taha. Selles mõttes oli see väga hea võimalus mulle. Võimalus näidata tiimile, et isegi kui mul ei ole ettevalmistust, isegi, kui kõik on viimasel hetkel planeeritud, siis saan sellega hakkama ja see testipäev läks väga-väga hästi," rõõmustas Aron. "Ma ei tea, kuidas see väliselt tundus, aga testipäeva on alati raske väliselt hinnata. Mina isiklikult tean, et see oli väga edukas päev. Väga nautisin seda ja oli kindlasti suur au lõpuks vormel-1 rooli taha istuda. Kindlasti eestlased, kes mind jälgivad, eks nad kõik loodavad näha ühte eestlast vormel-1 autos. See oli üks samm lähemale sinna."

"Eks ma ei saa kõike siin ette laduda, aga võin öelda, et tiim oli väga rahul. Ja selle kohta, et ma polnud kunagi vormel-1 autos istunud ja et mul oli null ettevalmistust ja ma isegi ei sõitnud oma istmega, oli väga edukas päev, sain kõigega väga hästi hakkama. Kiirus oli kohe algusest peale väga hea ja mulle öeldi, et kui loodeti saada 100 protsenti, siis saadi rohkem," avaldas Aron.

"See on ikkagi suhteliselt etteaimamatu vahe. See oli suurem samm, kui ma midagi varem olen elus teinud. Teistele kirjeldasin seda, kui sa läheksid kardist otse vormel-2. Sa mõtled, et kogu oma nooruse ja elu teed neid samme. Kardist vormel-4, siis vormel regionali, siis lähed vormel-3 ja siis vormel-2. Kõik käib sammhaaval ja siis see samm vormel-2 autost vormel-1 autosse on põhimõtteliselt sama, nagu sa oleksid kardist hüpanud otse vormel-2," kirjeldas Aron. "Kõik need vahesammud oleksid justkui vahele jäänud. See on väga peadpööritav hüpe. Tean, et kõik räägivad esimesest kogemusest, aga kui ikkagi ise seda kogesin, siis võimatu on ette aimata, kui kiire see vormel on. Järgmine päev oli küll selline tunne, nagu soolikad oleksid sees paar millimeetrit nihkunud."

"Läbi ajaloo on Alpine valinud reservsõitjaks noori inimesi, keda nad soovivad arendada, et nad oleksid valmis selle sammu ülespoole tegema ja täiskohaga vormel-1 sõitjaks hakkama. Palju on tiime, kes lihtsalt hoiavad reservsõitjaid, et oleks keegi olemas. Aga nagu näiteks Jack Doohani näitel, kes veetis enne aasta Alpine'i reservsõitjana, tegi nüüd sammu täiskohaga sõitjaks. Samasugune eesmärk on ka minul," ütles Aron.

"Järgmine aasta reservsõitja rollis õppida nii palju kui võimalik, sest fakt on see, et vormel-1 maailmas mul nii palju kogemust ei ole. Kindlasti teen väga palju tööd simulaatoris, mis on väga suur osa sõitjate tööst. Mida inimesed tegelikult ei näe, on see, kui palju veedetakse aega simulaatoris ja kui suur töö seal ära tehakse. Käin kõikidel võistlustel kaasas ja loodetavasti näete mind natuke ka vormel-1 autos. Kõik on selle eesmärgiga, et valmistada mind ette, et kui tuleb võimalus astuda samm üles, siis olen selleks valmis. Ja muidugi äärmisel juhul, kui ühe sõitjaga midagi juhtub, siis pean olema valmis, et ka kohe sisse hüpata."

Kui keeruline ülesanne on reservsõitjana ennast tõestada ja näidata tiimile, et vääriksid põhisõitja kohta? "Eks see, kuidas sa ennast tõestad reservsõitja rollis, on keeruline muidugi, sest lõppkokkuvõttes sa pidevalt ei sõida. Aga nagu ütlesin, siis sa veedad väga palju aega simulaatoris. Sul on väga palju aega inseneridega, teiste inimestega. Isegi kui sa rooli taga pole, siis oma jutu ja oma panusega saad sa väga palju näidata," arutles Aron. "Ja iga võimalus, mis sulle antakse vormel-1 autos, see tuleb ära kasutada. Nagu näiteks see noorte sõitjate test, mille ma nüüd siin tegin, see oli üks nendest võimalustest. Nii see asi käib, kui sa seda põhikohta seal vaikselt noosid, siis iga võimalus, mis sulle antakse, selle pead sa 110 protsenti ära kasutama. Ja ülejäänud ajast rääkima ratsionaalset juttu ja näitama neile, et sa oled tark inimene ja sa väärid seda kohta."

Milline tugi on olnud võidusõitjast vend Ralf? "Eks see on alati keeruline suhe, kui su pereliige on sinuga professionaalses maailmas seotud. Aga kuna Ralf oli kunagi võidusõitja, ta on ise kogu selle teekonna läbi teinud, siis kindlasti on ta olnud minu karjääris väga suureks abiks. Kõik vead, mis tehti Ralfi karjääriga, on minu karjääris paremini tehtud," hindas Aron.

"Kogu mu karjääri kõik need tiimid, kus me võistlesime ja mida me tegime ja kus sarjas me võistlesime, need olid kõik Ralfi abiga otsustatud ja need olid läbi kogemuse. Ralf oli ise võistelnud, ta oli ise nende tiimidega sõitnud, ta oli ise nendes sarjades olnud. Ta teadis, mis on parim sõitja arenguks ja mis on parim ümbruskond. Selles mõttes oli temast väga palju abi ja siiani Ralf väga aitab mind. Lisaks sellele ta ise ka veel võistleb. Ta on ise samamoodi motosportlane, sõidab pidevalt ja tal on ka väga tihe graafik. Olen väga tänulik, et lisaks oma elule suudab ta mind kogu aeg aidata. Aga kindlasti, mida vanemaks saan, seda rohkem pean seda rolli tema käest üle võtma. Ralf ei saa mind ka kogu oma elu aidata. Kuigi temast on väga palju abi olnud ja ma tean, et ta teeb seda hea meelega, siis kui ta võidusõitja karjäär läheb samamoodi edasi ja tal on vähem aega muude asjade jaoks, siis pean ka mina oma asjadega ise hakkama saama."

***

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2024. Sport" ETV-s 29. detsembril kell 18.45.