"121 ringi hiljem on füüsiliselt seda kindlasti tunda, aga kindlasti ma seda ei unusta väga pikka aega. Kui üldse kunagi. Hüpates vormel-kahest vormel-ühte - see vahe on väga-väga suur ja esimene ring, mis ma tegin, sain aru, kui palju kiiremad need autod siin on," olid Aroni miljed pärast treeningpäeva.

"Aga sellegipoolest suutsin vormel-1 autoga väga kiiresti ära harjuda. Ma suutsin kogu päeva täpselt nii ära teha nagu plaanis oli. Kindlasti ootan väga uut võimalust siia autosse tagasi hüpata."

"Suur-suur tänu Alpine'ile, kes mulle selle võimaluse andis," jätkas eestlane. "Kindlasti ootan väga võimalust uuesti siia autosse hüpata, sest see on ka osa minu reservsõitja rollist järgmine aasta. Lisaks sellele simulaatoritöö ja igasugused muud asjad, millega saan tiimi toetada."

"Esimene päev vormel-1 autos tehtud, see oli väga positiivne, aga siit on veel pikk tee minna. Väga ootan juba järgmist aastat, kus saan Alpine'iga ette valmistada ja edasi areneda."

Aroni sõnul ei tundnud ta teiste F1 sõitjate ees aukartust. "Kindlasti oli väga suur au jagada rada sõitjatega, keda olen juba noorest saati jälginud. Sõitjad nagu Charles Leclerc, George Russell, Oscar Piastri - põhimõtteliselt kõik legendid, keda telekas näeme vormel-ühes sõitmas," lausus ta.

"Ütlen ausalt - ei tundunud imelik neid raja peal näha. Isegi, kui raadios kuulsin, et üks neist on mu seljataga, siis absoluutselt ei olnud mingit kartust või imelikku tunnet, aga kindlasti oli see väga suur au."