Hõbemedal pandi kaela Reigo Lehtlale, kelle tulemuseks fikseeriti 8:58.54, kirjutab Marathon100.com. Pronksmedali võitis German Terehhov (9:20.30).

"See oli minu jaoks väljakutse ja pisukene eneseületus, sest ma teadsin, et Reigo Lehtla tuleb siia jooksma ja et rajal on veel kõvasid jooksjaid. Proovisin enda jaoks plaani paika panna ja kõik õnnestus. Lehtla on minuga pikematel ultrajooksudel põrandat pühkinud päris korralikult. Nägin tema Tallinna maratoni tulemust (3:11.05 - toim.) ja teadsin, mida ma ise olen suuteline jooksma (Alle aeg oli Tallinna maratonil 2:53.08 - toim.). Ja ma teadsin, et kui hakkan kohe kiire tempoga lammutama, siis sellega ta kaasa ei tule. Ja nii läkski," ütles Alle "Terevisiooni" uudistesaatele.

Teisena lõpetanud Reigo Lehtla ütles finišiintervjuus, et ta lootis, et Alle sellist tempot vastu ei pea ja katkestab. Alle muigas selle jutu peale. "Kilomeetrid 60-80 olid rasked. Ma olen tõepoolest mitmeid kordi katkestanud ja tema on võitnud. Ma teadsin, et Lehtla selle peale panustab, aga ma panustasin selle peale, et ta ei jaksa tempoga kaasa tulla, ja seekord läks nii."

"Väga-väga hea rada, tasane pind, nagu mulle meeldib - olen Saaremaalt pärit ja küngaste vahel ei jookse -, ning mere ääres ka, nii et koduväljakueelis täielikult," sõnas 100 kilomeetri jooksu Eesti kõigi aegade edetabelis kuuendaks tõusnud Alle. "Olen saanud pikalt ja palju korralikult trenni teha. Jooksuga ongi ju nii, et nii palju kui sisse paned, nii palju ka välja võtad - õnnemängu siin ei ole."

Võitja tunnistas, et ultrajooks on tema jaoks pigem vaimu kui füüsise proovilepanek. Tema jaoks polnud oluline, et tegu oli Eesti esimeste ametlike ultrajooksu tiitlivõistlustega. "Ei mõelnud selle peale üldse. Aet Kiisla, Olle Rõuk ja Ivar Tupp korraldavad väga-väga lahedaid ultravõistlusi ja ma proovin neist võimalikult palju osa võtta ning olla Eesti ultrajooksudel noorema generatsiooni esindaja," ütles 32-aastane Alle, kel hooaja lõpus seisavad ees veel "koduväljakul" Saaremaa kolme päeva jooks oktoobris ja Haanja Ultra100 novembri alguses.

Rakitina: olen vist olnud liiga ahne

Eelnimetatud kolm meest olid ka ainsad, kes suutsid rajal kiireimat naist edestada. Naistest võitis Eesti meistrivõistluste kuldmedali Julia Rakitina tulemusega 9:27.41. Hõbemedali teenis Aet Kiisla (11:37.21) ning pronksi Aleksandra Bondaruk (12:25.32).

"Lootsin joosta veidi kiirema aja ehk sinna 9:05 kanti, mis oleks olnud ka Eesti tipptulemus (Eesti rekord 9:07.32 on püsinud Mari Boikovi nimel juba kümme aastat - toim.), kuid pikk ja võistlusterohke hooaeg on olnud väsitav," tunnistas Rakitina, kes parandas isiklikku rekordit 27 minutiga ja tõusis Eesti edetabelis Boikovi järel teisele kohale. "Olin vist liiga ahne võistluste suhtes. Peaks vist vähem tegema, siis oleks tulemused ka ilusamad."

Rakitina ultrajooksuaasta algas jaanuari lõpus, kui ta püstitas 6 tunni jooksu Eesti tippmargi (70,748 km). Veebruaris jooksis ta Soomes 24 tunni jooksus oma elu tollal paremuselt teise tulemuse (197,945 km; Rakitina isiklik ja Eesti rekord on 2023. aastast 205,436 km). Juuni algul piirdus ta Kohtla-Nõmme ultral seitsme jooksutunniga, kuid juba poolteist kuud hiljem oli ta rajal tagasi tugevana, uuendades Saksamaal Eesti 24 tunni jooksu rekordit (205,550 km). Juba augustis võttis ta elus esimest korda ette 6 päeva jooksu ja sai Rootsis kirja Eesti tipptulemuse 682,951 km, mis senini on Euroopa hooaja edetabelis 5. tulemus.

Kusjuures Sillamäe jooksu järel hooajale tagasi vaadates mainis Rakitina, et hingele jäi hooajast just 6 päeva jooks, kus ta ühe unepausi liiga pikaks lasi ja seetõttu jäi täitmata eesmärgiks seatud 700 kilomeetrit. "Soovin 6 päeva veel proovida, mitte võibolla järgmisel aastal, aga ülejärgmisel. Olen vaadanud ka 10 päeva jooksu ja veel pikemaid variante, kuid praegu veel nendeks valmis ei ole," sõnas Rakitina.

Sillamäel sai 18 startinust 100 km distantsil tulemuse kirja 10 võistlejat.

Eesti ultrajooksu meistrivõistlused 100 kilomeetri jooksus toimusid esimest korda.