Avasetis tegi Alcaraz üheksa lihtviga Djokovici kahe vastu, patustades enda jaoks tavatult lihtsates olukordades. Serblane realiseeris kuuest murdepallist kaks ning võitis esimese vaatuse vaid 35 minutiga. Teises setis oli mäng äärmiselt tasavägine, pärast vastastikuseid murdeid teises ja kolmandas geimis läks sett kiiresse lõppmängu, kus settpallil eksis hoopis Djokovic ning noorel hispaanlasel õnnestus tabloole viik tuua.

Kolmandas setis murdis juba Alcaraz Djokovici servi kolmel korral, sealjuures õnnestus tal see koguni 27-minutiliseks veninud viiendas geimis seitsmendal katsel. Serblase arvele jäi kolmandas setis kuue äralöögi kõrval 18 lihtviga.

Kuigi Djokovic pidi siis neljanda seti teises geimis oma servil tulema välja 15:40 kaotusseisust, näitas ta tugevat vastupanu ning murdis viiendas ja üheksandas geimis, tehes tunni jooksul vaid neli lihtviga. Otsustavas setis kaotas serblane kolmandas geimis võitlusliku pallivahetuse järel oma servi ning lõi siis reketi tugevalt vastu võrguposti tükkideks. Pärast seda näitas noor hispaanlane mitmel puhul hiilgavat kaitsemängu ja võitis finaali lõpuks neli tundi ja 46 minutit kestnud mängu järel.

Alcaraz servis kohtumise jooksul üheksa ässa ja tegi seitse topeltviga, esimeselt servilt võitis hispaanlane 70 protsenti mängitud punktidest (Djokovic 62). Alcaraz tõrjus 15-st murdepallist kümme ja Djokovic 19-st 14; lisaks sooritas ta 66 äralööki ja tegi 45 lihtviga (Djokovic 32 ja 40).

20-aastase Alcarazi jaoks on see karjääri teiseks slämmitiitliks, mullu alistas ta US Openi finaalis neljas setis Casper Ruudi. Viimased neli Wimbledoni üksikmängutiitlit võitnud Djokovic kaotas sealjuures peaväljakul viimati enam kui kümme aastat tagasi.

Djokovic oli osaline ka seni pikimas Wimbledoni finaalis, kui alistas 2019. aastal Roger Federeri nelja tunni ja 57 minuti järel 7:6 (5), 1:6, 7:6 (4), 4:6, 13:12 (3).