"Kokkuvõttes oli tõesti väga hea aasta. Mulle eriti meeldis esimesed pool aastat, siis ei olnud väga hulle kaotusi. Ja loomulikult Austraalia lahtistel veerandfinaali jõudmine oli üllatav minu jaoks," tunnistas Kanepi aastalõpuintervjuus.

Varem oli Kanepi kõikidel teistel slämmiturniiridel veerandfinaali jõudnud, vaid Austraalia lahtistelt oli see verstapost puudu. Oli see ka omaette eesmärk? "Tegelikult enam ei olnud mingisugust eesmärki, sest mulle kunagi öeldi, et osadele sobib Austraalias mängida ja osadele ei sobi. Et kui ei sobi, siis ei mängigi seal kunagi hästi. Ja siis ma arvasin, et ilmselt mulle ei sobi," arutles Kanepi. "See, et ma nüüd jõudsin veerandfinaali, oli sellepärast suur üllatus. Tegelikult juba kaks viimast aastat mängisin Austraalias hästi ja mulle tundub, et sellepärast, et ma sain olla enne mitu nädalat Melbourne'is. Harjuda selle kliima ja väljakuga seal. Sest Melbourne'i kliima on hästi muutlik, üks päev on hästi tuuline ja külm, teine päev on 40 kraadi."

Sügis tõi Tallinnasse kauaoodatud sündmuse – WTA turniiri, kus osalesid nii Kaia Kanepi kui Anett Kontaveit. "Kindlasti alguses oli närvilisem kui teistel turniiridel. Kõik eestlased on vaatamas ja tahaks väga hästi mängida. Esimese mängu alguses oli ilmselt mänguärevust ja krampi. Aga kui see läks üle ja esimese ringi võitsin, siis oli pigem parem mängida kui välismaal," ütles Kanepi. "Ikkagi tundsid seda kodupubliku toetust. Kõik oli palju mugavam kui välismaal, sain kodus olla ja ööbida, väljakukate ja klubi oli tuttav ja kõik oli hästi mugav."

Turniiri poolfinaalis läksid Kanepi ja Kontaveit vastamisi, esimest korda ametlikus kohtumises. Mängus, mida oli väga kaua oodatud. "Mul ei olnud väga palju aega seda oodata, sest eelmisel päeval lõpetasin ma mängu suhteliselt hilja. Mul ei olnud väga palju aega mõelda. Püüdsin võimalikult hästi taastuda," nentis Kanepi. "Ma ei saaks öelda, et olin väga närvis. Tegin enne mängu sooja ja vaatasin aknast järjekorda, mis tennisehalli tahtis sisse saada. Siis tuli küll korraks veidi ärevust. Oleks tahtnud lihtsalt paremini mängida. "

Pikka aega olid sina number üks ja siis sealt tagant tuli noor Anett Kontaveit. Nüüd, olgem ausad, on paar viimast aastat läinud põhitähelepanu ikkagi Anetile. "Eesti teine number Kanepi teeb ka kaasa", öeldakse. Kuidas see olukord sulle sobib, ikkagi natuke varjus olla? "Ma arvan, et mulle sobib. On hea rahulik ja saan oma asjadele keskenduda rohkem," ütles Kanepi.

Kuidas te omavahel lävite või lävite te üldse? Eestis ka armastatakse vastasseise teha, kuidas oma ala kaks maailma tippu on omavahel koos. Kuidas sina seda tajud? Rivaliteedina või kuidas? "Ma ei tunne meie omavahel sellist rivaliteeti. See pigem on väline," arvas Kanepi. "Kui me koos oleme või trenni teeme või Merko Openil näidismatšis kohtusime, siis me saime väga hästi läbi ja rääkisime igasugu asju. Aga muidu meil ei ole kontakti omavahel."

Tennis on üks väheseid spordialasid, mis Ukraina sõja tõttu lubab Venemaa ja Valgevene sportlastel rahvusvahelistel võistlustel, küll neutraalse lipu all, siiski osaleda. "Minu arust on okei, et Valgevene ja Vene sportlased saavad mängida. Poliitika ja sport võiks ikkagi lahus olla," mõtiskles Kanepi. "Seda enam, et minu teada paljud nende maade sportlased elavad ammu kuskil mujal riigis."

See aasta oli tennises suurte loobujate aasta. Sportlaskarjääri lõpetasid nii Roger Federer kui Serena Williams. "Kui Federer lõpetas, siis ma nutsin. Kui Serena lõpetas, siis ma ei nutnud. Federeri lõpetamisest oli rohkem kahju, sest tema mäng oli tõesti väga huvitav vaadata," tunnistas Kanepi. "Aga kuna nad viimased aastad väga ei võistelnud ja Serena ei mänginud oma parimat tennist ka viimased aastad, välja arvatud US Openil, kus ta mängis väga hästi, siis ...minu arust on kuidagi normaalne, et teatud vanuses mängijad ikka lõpetavad. Tulevad teised mängijad peale ja tenniseturniiri käid ikka vaatamas palju."

Aga nüüd ongi käes aeg, kus kunagi noore tüdrukuna tennisemaailma ja eestlaste südameid vallutanud Kaia Kanepist on 37-aastasena saanud maailma tennisekarusselli üks pikima karjääriga mängijaid. "Ei, ma ei tunne ennast vanana. Ma vahel enne mänge näen, et näitab minu vanust ja vastase vanust ja vahel on 20 või kümme aastat vahet. Siis ma mõtlen küll, et päris suur vahe. Aga füüsiliselt ja vaimselt ma ei tunne ennast nii vanana," kinnitas ta. "Mulle meeldib trenni teha ja mulle meeldib reisida. Ja mulle meeldib võistelda ka. Ma ei ole endale leidnud sellist tegevust, mis mulle meeldiks tennisest rohkem ja nii palju kui ma saan tennist mängida, ma ikkagi mängin. Võib-olla see ka, et viimased aastad olen rohkem füüslist trenni teinud kui tennist mänginud. Tennis ei ole veel tüütuks muutunud."

Mõtled sa nüüd kuidagi teisiti? "Ma arvan, et ma mõtlen vähem tennise peale. Siis, kui mul on vaba aeg, tegelen rohkem oma asjadega. Turniiril olles ma ei veeda palju aega väljakutel. Võimalikult vähe olen tennise juures. Siis on nagu okei sellega tegeleda," selgitas ta.

Kuidas sa sõnastaksid oma saavutusvajaduse? Kuidas on see võrreldav noore Kaiaga? "Noorena tahtsin kindlasti rohkem tulemust teha kui praegu. Praegu, kui ma saan mingisuguse hea võidu, näiteks TOP 10 üle või jõuan kuskil turniiril kaugele, siis see innustab mind asjaga edasi tegelema," rääkis Kanepi. "Võib-olla kui ma palju kaotaksin ja oleksin edetabelis kuskil väga-väga kaugel, siis ma ei tahaks tennist mängida. Aga nii kaua kui on tulemusi ja häid võite, on need motiveerivad edasi tegema."

* * *

Vaata ka spordiaastat kokkuvõtvat saadet "Aasta tipphetked 2022. Sport" ETV-s 27. detsembril kell 20.