Heino Enden usub, et sportlaste mittelubamine võistlustele mõjutab Putinit

Foto: ERR

Endine korvpallur ja korvpallitreener Heino Enden, kellel on ka endal olnud palju sidemeid Venemaaga, leiab et sanktsioonide tõttu kannatavatest Venemaa sportlastest on kahju, kuid need aitavad Vladimir Putinit mõjutada. Venemaa klubide allesjätmist Euroliigasse peab ta aga liiga seisukohalt õigeks.

Kuidas näed seda, et Venemaa koondiseid, klubisid ja sportlasi ei taha võistlema lubada ja need võistlused tahetakse neilt ka ära võtta?

Sportlastest on ühest küljest kahju, aga samas piisavalt mõjuv viis Putini mõjutamiseks. Siis hakkab seestpoolt seda survet tulema. Siin ei ole teist varianti.

Sul endal on ehk ka Venemaal veel tuttavaid, kontakte... kas oled olnud nendega ühenduses? Kas tead, mida nad mõtlevad-tunnevad või mis on nende seisukohad? Kui palju sanktsioonid neid mõjutavad?

Sanktsioonid on alles kehtestatud. Ega nad pole veel mõjuma hakanud. Stanislav Jerjominil [endine korvpallur ja treener] oli eile sünnipäev ja ta viskas nalja, et mul on kiire, võeti armeesse. Aga rohkem sel teemal juttu ei olnud. See jutuajamine ei vii kuhugi. Me ei otsusta midagi - ei mina ega mu sõbrad seal. Võib-olla kõige rohkem olen olnud ühenduses Aleksandr Volkoviga [endine korvpallur] Kiievist. Just äsja sain sõnumi, et tema lapsepõlvemaja oli pommitatud ja tema tädi elas seal ja just paar minutit tagasi tuli sõnum, et tädiga on kõik korras. Sellised sõnumid tulevad.

Võtame korvpalli Euroliiga. Nemad ei ole Venemaa klubide osalusel mänge ära jätnud või neid välja visanud. Kas peaks?

Ma arvan, et see otsus, mis Euroliiga tegi, see tuleb. Venemaal ei mängita, aga Venemaa klubid saavad praegu vähemalt jätkata. Euroliiga ei ole ju otseselt Vene riigiga või korvpalliga seotud liiga. Venelaste osakaal selles liigas on väga väike. Mängijaid on ju vähe - isegi Venemaa klubides on nende roll väike. See on nii tugev, hea ja vaadatav liiga, et liiga seisukohalt tehti täiesti õige otsus.

Meie enda korvpallikoondis alistas reedel pineva lõpuga mängus Poola. Mis mulje jättis?

Kuidas võiduga mitte rahule jääda? See on ju spordis peamine eesmärk. Siin ei ole ju vahet, kas võidad hea või halva mänguga. See oli äärmiselt vajalik. Keegi vist ei ole selline utopist või optimist, et loodaks, et me MM-ile pääseme. Aga siit alagrupist oleks vaja edasi saada, et meie noored saaks uusi ja tugevaid mänge. Juhul, kui saame edasi - homne mäng võib selle peaaegu ära otsustada -, siis järgmises tsüklis tulekski anda rohkem mänguvõimalust noortele, tulevastele tegijatele.

Meil olid puudu tugevad tagamängijad, aga sellest hoolimata oli väga korralik mäng. Mis selle põhjuseks on?

Rosenthali ja teisi tagamängijaid poolakad ei tundnud. Mis Rosenthal väga hästi tegi - ta ei üritanud hüpata üle oma varju, vaid tegi seda, mida meeskonna jaoks oli vaja. Ta juhtis mängu. Kui mänguolukorrad lõid sellise olukorra, kus ta sai läbi minna või visata, siis ta kasutas need väga hästi ära. Ta ei hakanud vägisi midagi tegema. Ta juhtis mängu täiesti tasemel, lõi õigel ajal teravusi ja toitis eesliini. Kui nüüd kogu mängu vaatame, siis kui arvestame, et poole aasta pärast on EM-finaalturniir, siis tööd on küllaga. Selle mänguga ei ole seal midagi peal hakata. Ei kaitse ega rünnakuga. Poolakad tegid meile väikse kingituse, tulid maa-ala mängima meie kodus. Me ju armastame kolmeseid visata. Miks nad sellise otsuse tegid - aitäh neile selle eest! Tänu sellele saime mängu sisse. Teisel poolajal, kui survet hakati rohkem avaldama - mis ikkagi ei olnud see, mida mina ootasin -, siis see kohe halvas meie mängu.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: