2019. aastal jõudis ta MM-il vabakavale ja sai kokkuvõttes 22. koha. Mullusel EM-il oli aga eestlanna seitsmes ja ka isiklikke rekordeid on ta jõudsalt parandanud. "Üritan väga mitte mõelda sellele, mida teised ootavad. Mina ise ootan endalt palju," tunnistas 18-aastane Kiibus enne ärasõitu antud pikas intervjuus. "Ja see on mu enda süü, kui ma iseenda ootustele ei vasta ja ma saan iseennast maha teha iseenda peas. Ja iseennast kiita. Üritan lihtsalt mitte mõelda, mida teised ootavad. Las nad siis ootavad!"

"Ootan MM-ilt, et see oleks meeldejääv ja positiivselt meeldejääv tulemus ja kogemus. Eks ma lähen sinna avasüli ja võtan kõik kogemused kuhjaga kaasa. Loodame, et kõik viib sihile," lisas ta.

Stockolmis jagatakse järgmise aasta taliolümpiamängude 30 kohast välja 24.

Millele sa viimastel treeningutel MM-i eel rõhku paned? Mida veel lihvida annab?

Hästi oluline on lihvida oma mõtteid, et need ei segaks. Ma olen neid hüppeid juba hüpanud, ma olen neid kavasid juba sadu kordi sõitnud. Keha oskab ja keha teab, aga pea hakkab segama ja sellega tuleb nüüd tegeleda; just pea välja lülitada ja lihtsalt lasta kehal hüpata ja ta teeb kõik need ära. Ja muidugi need sellised väiksed lihvid, et piruettides ikkagi kindlalt ringide arv täis. Et võistlusel ei peaks kahetsema, et ma kuskilt andsin selle natukene ära ja sellepärast jäi mingi koht saamata.

Kas teed ka vaimseid treeninguid ja kujutad kava ette?

Jah, vahepeal teen küll. Mulle lihtsalt meeldivad väga mu kava muusikad ja ma vahel panen need niisama mängima ja siis paratamatult hakkad oma kava sõitma. See väga aitab, kui sa visualiseerid endale ideaalse kava peas ette. Vähemalt minu puhul see annab mingit kindlust, et ma saan hakkama küll. Ma tean, et olen ennegi saanud ja saan ka nüüd. Jääplatsil see pea treenimine käib lihtsalt läbi erinevate pingeolukordade tekitamise ja seda Anna [Levandi] oskab hästi. Ta on kogenud.

Missuguseid vihjeid Anna Levandi annab, et end kõvemini kokku võtaksid?

Kas või see, et ei pane mitu korda muusikat. Sul on üks võimalus nagu võistlustel. Kas sa lähed närvi või sa ei lähe närvi, see on sinu otsustada, aga sul on üks kord. Vahet pole, et trenn võib olla kaks tundi pikk, kuid sul on üks kord ja rohkem ei saa. Läheb halvasti, siis ela edasi, tee trenni edasi, aga rohkem muusikat peale ei pane.

Kui sa vaataja jaoks iseloomustad enda lühi- ja vabakava, siis millist uisutajat sa näitad publikule ja kohtunikule? Missugused on need teemad, mida sa sõidad?

Ma arvan, et üleüldiselt mõlemas kavas heas mõttes emotsionaalset, sügavate tunnetega naist. Mõlemas kavas on seda sissepoole kurbust ja samas mingist kavaosast tuleb see naer ja ilu. Eks ma üritan neid emotsioone edasi anda.

Oled sa teadlikult kujundanud, milline uisutaja sa oled jääl või see lihtsalt tuleb kuidagi? Mis on sinu märksõnad iluuisutajana konkurentsis teiste naistega?

Ma arvan, et see on välja kujunenud. Või ma olen lihtsalt aru saanud, et ma ei taha näidata ainult hüppeid või ainult seda rasket tehnilist poolt. Ma tahan, et uisutamine oleks ilus vaadata ja see oleks nauditav. Show pole õige sõna, aga et ta oleks etendus, tal oleks mingi lugu, see on kunst! Ta ei ole lihtsalt tuim sport. See mõtteviis on mul kujunenud välja. Ilmselt paar aastat tagasi ma päris nii ei mõelnud sellele. Aga nüüd, vaadates teisi sportlasi ja vaadates iseennast, on see väljakujunenud.

Selleks, et tänapäevases vägevas naiste üksiksõidu konkurentsis kõrgetele kohtadele konkureerida, peab olema väga hea füüsis, kõik muud head omadused. Kuidas ja milliste treeningutega oled ennast arendanud? Too enda elurütmist näide, millest see kõik koosneb?

Praegu on meil natuke erilisem olukord, aga tavaline kooli-trennipäev näeb mul välja selline, et seitsmest mind aetakse üles, enamasti lähen siis kooli, olen seal kahe-kolmeni ja siis tuleb trenni joosta. Trenn koosneb [sellest, et] paar tundi jääd ja sinna otsa kas koreograafia või üldfüüsis või tantsutund või akrobaatika. Kõik need erinevad asjad omavad päris tähtsaid väikeseid osakesi kogu selles füüsise komplektis, mängivad väga suurt rolli.

Kes on need teised spetsialistid, kes on sind Anna kõrval selleks hooajaks ette valmistanud?

Kindlasti minu teine suur tugi on mu koreograaf Benoit Richaud, temaga oleme veel kavu lihvinud ja veel paremaks teinud. Tema mängib kindlasti väga suurt rolli! Pärast koroonast taastumist olen personaaltreeneri Ilo Rihvkiga teinud üldfüüsilise treeninguid, et natuke ennast tugevamaks saada. Päris sellest ei piisa, et jää peal liuelda ja hüppeid teha, peab natuke aitama ennast ja tema tuli väga kasuks. Ja muidugi ei saaks ma ilma oma füsioterapeutide ja massöörideta – Mikk Pärn ja Sirli Hinn valvavad mu keha üle. Kui neid ei oleks, siis ma ei ole päris kindel, et tõuseksin mõnel hommikul voodist püsti!

Mis kell sa tavaliselt tõused ja palju und sa vajad? Ja milline on sinu toitumisrežiim?

Mulle ei meeldi väga vara ärgata, kellele üldse meeldiks hullult keset ööd ärgata! Seitse on mu tavaline äratuskell, aga on ka päevi, kui pean ärkama 5.50, et siis otse trenni minna.

Mul ei ole otseselt mingit toitumiskava, mida jälgiksin pingsalt, mille järgi ainult toituksin. Söön kõike, aga kogused on väga olulised. Jälgin põhiliselt ikkagi seda, et mul peab olema jõudu. Pean aru saama, et siin ei tule näljutamine või muud sellised asjad kõne allagi, sest siis ma laastan iseennast. Mul on vaja trenni teha ja mul on vaja seda jõudu, mitte kellelgi teisel. Eks see on aastatega välja kujunenud, mida ma söön. Mu pere on ka harjunud, neist keegi ei söö väga midagi niimoodi, mida mina ei saaks üldse ja mul peaks olema täiesti teine osakond, kus pean söömas käima. Kindlasti mitte! Kuidagi on harjumus süüa tervislikult kogu perega.

Venemaa GP-l novembris said kuuenda koha, kuid pärast põdesid pikalt koroonaviirust ja sellest väljatulemine võttis kaua aega. Kuidas sa nüüd tunned, kas oled jõudnud ideaalsesse vormi?

Ideaalne vorm – ma ei tea veel, mis on ideaalne vorm. Ma arvan, et see on midagi, milleni on veel aastaid minna, aga ma loodan, et olen nüüd MM-kõlbulikus vormis. Vähemalt vabandusi ma küll ei saa tooma hakata pärast võistlust, et koroona tõttu. See ei ole mingi vabandus, mul on piisavalt aega olnud, tunnen ennast piisavalt tervena, et öelda, et see vorm on käes, millega võiks MM-ile minna.

Mentaalselt oled sa kindlasti hoopis teistsuguses seisus kui aastal 2019, kui esimest korda Jaapanisse MM-ile läksid ja debütandina 22. koha said.

Kindlasti. Olen sellele viimasel ajal tagasi mõelnud, et ei paistnud võib-olla välja, aga sisimas mõtlen tagasi, et siis olin küll täitsa laps. Eriti kui ma läksin Jaapanisse, olin kõigest ahvivaimustuses. Kõik, mida keegi ütles, keegi tegi, see kõik oli minu jaoks nii uus ja nii äge. Võin kindlalt väita, et sellepärast läks see võistlus ka hästi, et ma ei mõelnudki võistlusele kui millestki, mis võiks halvasti minna, sest kõik ümberringi oli nii tore, nii äge, nii lahe!. See viis halvad ja rasked mõtted võistluselt minema.

Üritan endas tekitada seda sama rõõmu ja naudingu tunnet nüüd Rootsis. Pigem nautida ja võtta maksimum sellest võistlusest kui kulmud kortsus keskenduda ainult sellele ühele sõidule. Siis see ei ole üldse midagi nauditavat.

Kas sa seda pinget ka tunned, et pärast eelmise aasta EM-i seitsmendat kohta kõik juba ootavad sinult kõrgemaid resultaate?

Ei, üritan väga mitte mõelda sellele, mida teised ootavad. Mina ise ootan endalt palju. Ja see on mu enda süü, kui ma iseenda ootustele ei vasta ja ma saan iseennast maha teha iseenda peas. Ja iseennast kiita. Üritan lihtsalt mitte mõelda, mida teised ootavad. Las nad siis ootavad!

Kuidas sa hindad praegust naiste üksiksõidu konkurentsi?

Naiste tase on praegu kindlasti väga kõrgel, alustades venelastest, kes hüppavad neljaseid ja jaapanlased. On sellise lainena tunda, et need sportlased, kes ei hüppa neljaseid, panevad rõhku uisutamisele ja sellele ilule ja kõigele muule. Neid uisutajaid on jälle käputäis juurde tulnud, keda on väga-väga ilus vaadata. Vahepeal oli neist puudus, olid ainult neljaseid hüppavad pisikesed tüdrukud.

Ootan MM-ilt, et see oleks meeldejääv ja positiivselt meeldejääv tulemus ja kogemus. Eks ma lähen sinna avasüli ja võtan kõik kogemused kuhjaga kaasa. Loodame, et kõik viib sihile.

Kes on sulle selleks hooajaks kleidid õmmelnud, kes teeb meigi ja soengu? Milline on see ettevalmistus, et jääle minna?

Lühikava kleidi tegi Ketlin Bachmann ja vabakava kleidi Riina Põldroos. Kui võistlustele lähen, on mul väike SOS-karbike kotis, sest kes teab, kust kavatseb mingi asi järsku lahkuda kleidi pealt või lahti tulla. Kui vaja, panen paari pistega midagi jälle tagasi kinni.

Meigi teen endale ise. Varem tegi ema, aga viimased kolm-neli aastat teen ise. See on mõnus rahustav tegevus enne minekut. Soengu olen viimased kaks-kolm aastat ka ise teinud. Alguses oli see päris keeruline, ajas mind enne võistlust närvi. Aga võib-olla see oli ka hea, võttis pinged maha. Aga nüüd olen juba piisavalt palju harjutanud neid isetegemisi.

Selline enesega tegelemine rahustab maha enne kui lõpuks jääle pääsed?

Jaa, tegeled millegi muuga, ei ketra neid võistlusmõtteid kogu aeg.