Levandi treeneritööst: see on väga sügav ja tark teadus

Foto: ERR

Iluuisutamise maailmameistrivõistlustel Stockholmis teenis Eva-Lotta Kiibus 14. koha ja pääsme 2022. aasta taliolümpiale. Mullu Eesti parimaks treeneriks valitud Anna Levandi läheneb oma sportlastele individuaalselt, mis toob edu. Tema sõnul on treeneritöö väga sügav ja tark teadus.

Kiibus on viimase kahe aasta jooksul tõstnud oma kavade punktisumma 150 punktilt 190 silmale. Kuidas see on treener Levandil õnnestunud? "Kava käib vastavalt tema arengule. Tema sotsiaalsele arengule, tema bioloogilisele arengule. Kogu aeg hoiad kätt pulsil ja vaatad, mida järgmisena teha, mida arvestada, mida suruda. See on väga individuaalne asi. Iga sportlasega alustan puhtalt lehelt ja vaatan, kuidas ta areneb. Tundub, et ta laseb end suunata ja tema arenemisvõime ei ole veel lõpule jõudnud," ütles Levandi intervjuus ERR.ile.

Millise mulje soovib Kiibus kohtunikele ja kaasaelajatele oma kavadega jätta? "Arvan, et see on enam-vähem juba näha. Hästi intelligentse välimusega, hästi erudeeritud. Kehas on näha, kuidas on erudeeritud. Väga elegantne ja sügava sisuga uisutaja. Tunduvad võib-olla imelikud sellised sõnad sportlase kohta, aga seda on näha ja see eristab teda teistest uisutajatest. Üks selline uisutaja on hiljuti olnud, see on Carolina Kostner. Miks mitte võtta eesmärgiks selliseks uisutajaks saada? Arvan, et talle sobib selline eeskuju," jätkas Levandi.

Kui ratturitel tuleb profistaatusesse tõusmiseks vändata aastas vähemalt 30 000 kilomeetrit ja jooksjatel joosta 10 000, kas siis iluuisutajatel on ka olemas selline märgiline number, millal ta on sportlasena valmis? "Mis ma võin selle kohta öelda. Kui mina olin tippsportlane, siis olid meil tribüünil pidevalt ülikoolist määratud inimesed, kes mõõtsid pulssi, lugesid hüpped, võtsid vereanalüüse. Pidevalt tehti kokkuvõtteid ja anti treenerile tagasisidet," rääkis Levandi. "Mina võin sellest ainult unistada, et keegi istub ja loeb mu sportlaste hüppeid. Neil endil pole ka aega, et kirjutada kõik hüpped päevikusse. Peab mõistma, mis intensiivsusega tuleb sportlasel treeninguid teha, et arv oleks piisavalt suur, mis koguses on vaja läbida. See on natuke individuaalne. Üks vajab miljon hüpet, teine saavutab saja peale vormi ja ei tohi seda ületada, sest siis hakkab see vastupidi töötama. Üldiselt ei ole vaja jalgratast leiutada. Maailm on lahtine, hoiame silmad lahti ja vaatame, mis toimub ja üritame järgi teha."

Kas Levandi mäletab oma esimest tööpäeva treenerina? Kuidas ta võrdleks seda praeguse hetkega. Kui palju on ta ajaga kasvanud? "Väga täpselt ma muidugi ei mäleta. Võin oletada, et see oli rohkem emotsionaalne. Mulle tundus, et kui näitan sportlastele ette, siis hakkavad järgi tegema. Aastatega olen aru saanud, et võin olla kasvõi olümpiavõitja, aga see ei tähenda, et sportlased hakkavad mu näidatud kohe järgi tegema. Õpetamismetoodika peab olema. See on nagu maja ehitus - valmistad alguses pinna ja siis hakkad laduma kivi-kivi järel, enne kui katuseni jõuad. See on pikk tee. See on mind sisemiselt kõvasti muutnud. Praegu näitan neile sõiduoskuseid, koreograafia liigutusi ja mõned kavad lavastan ise, aga eesmärk ei ole enam, et sportlane teeks järgi. Lihtsalt ükskord näidata on lihtsam, kui tuhat korda seletada. Õpetamine käib läbi seletuste ja läbi teatud ettevalmistusharjutuste, et keha oleks valmis ja oleks vähem vigastusi. Vaimset ettevalmistust on vaja sportlasele seletada. See on teadus. Treeneritöö, kui olla hea treener, see on väga sügav ja tark teadus," kinnitas Levandi.

Mida treenerid enne võistluste starte teevad? "Mina ka sätin ennast. Iluuisutamises peab kõik ilus olema. Treener ka," ütles Levandi. "Kui satun kaamera ette, siis olen ka kenake. Sisuliselt samamoodi, ainult soojendust ei tee nagu sportlane, aga üldiselt peab ette valmistama, sest sportlane tunnetab minu sisemist seisundit. Kui treener väriseb üle keha, siis hakkab sportlane ka värisema üle keha. Tuleb säilitada rahu, enesekindlus ja kogu minu välimus peab toetama seda. Samamoodi käib ettevalmistus."

Kas MM lisab sportlastele pingeid ka, kui seal jagatakse olümpiapääsmeid? "Eks see muidugi lisab pinget. Hea oleks, kui selle peale mitte mõelda, aga tahes tahtmata see kuskil taga tiksub. Kõige tähtsam, et sel hetkel kui sportlane läheb kava sooritama, üritab ta sellest mitte mõelda. See ei ole ainult sportlaste omavaheline võistlus vaid ka riikide oma. Kõige targem on näidata ideaalset kava, sest iga ideaalselt sooritatud element annab lisapunkti. Muude asjade peale ei ole vaja mõelda," ütles Levandi.

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: