Sportlasena peab Kiibus sooritama tehniliselt keerulisi kavasid ja hüppeid, mis võivad ebaõnnestumise korral lõppeda vigastusega. Mis on aga tema suurim hirm? "Ma kardan, et ma hakkan kartma. Et ma ei julge. Et ma hakkan igas oma hüppes, igas liigutuses kõhklema, sest siis ei tule sealt midagi," rääkis Kiibus saates.

"Kui sa ei karda ja lähed julgelt peale, siis pühid isegi mõningase ebamugavuse minema ja tuled sellest välja. Kui sa ikkagi kardad ja lähed pelglikult igale hüppele, tulebki tihtipeale eksimus."

Stockholmis olümpiapileti taganud Kiibuse arsenali kuuluvad praegu kolmekordsed hüpped, medalite eest võitlevad sportlased sooritavad juba neljakordseid hüppeid. "Kui ma läheksin olümpiale eesmärgiga kulda püüda, siis peaksin tegema tohutu arengu ja ilmselgelt neljased ära õppima. See ei ole praegu reaalne ja ei tasu endale mingeid utoopilisi eesmärke seada," kinnitas Kiibus. "Aga lihvides seda, mis mul on, lisada mõningaid raskeid kaskaade ja sõita ilusad, puhtad kavad, on võimalik saavutada päris hea koht," arvas eestlanna.

Kiibus käib praegu 11. klassis, mis tähendab, et ees ootab erialavalik. "Kui ma selle peale praegu ei mõtleks, jääksin juba eos hiljaks. Mingid mõtted on, ükski pole kindel. Tahan kindlasti teha midagi sellist, mis pakub mulle igapäevaselt huvi. Väga loodan, et jõuan lõpuks millegi juurde, mis mind päriselt ka tulevikus edasi viib," mõtiskles Kiibus.

"Olen mõelnud, et järgmist Anna Levandit minust vist ei saa," tõdes ta. "Nii hästi, kui tema seda teeb, ei ole ma valmis tegema. Nii suurt uisukooli vedama, nii palju uisutajaid vorpima - ma ei oska ja ma tunnen, et see ei ole see, kuidas tahan jääda uisutamisega seotuks. Ma kindlasti jään sellega seotuks, aga arvan, et mitte päris sellise suure treenerina. Võib-olla mingid muud valdkonnad, mis ei ole sport, võivad isegi rohkem huvi pakkuda. Praegu olen vaadanud Tartu Ülikooli õigusteadust," lisas Kiibus.