"Hommikud on alati kõige raskemad," tunnistas Põlluste saates "Ringvaade suvel", et eelkõige hakkasid randmed ja käed valutama. "Alates teisest-kolmandast päevast oli iga tõuge, mis ma tegin, väikese valuga. Ja lõpus oli juba väga valus. Igal õhtul villide pigistamine või katkitegemine oli tavapärane nähtus, aga üldiselt ma arvan, et keha pidas isegi päris hästi vastu. Natuke juba harjus sellega, oleks võib-olla jõudnud ka edasi minna."

Millal entusiasm üle läks? "Ma arvan, et entusiasm üle ei läinudki, lihtsalt võib-olla kehas tekkis nii suur väsimus juba, et uuesti liikuma hakkamised olid keerulised. Kui olin juba rütmis sees ja n-ö autopiloodi peal, siis mees läks mööda teed edasi," muheles Põlluste. "Ei olnud väga suurt probleemi. Aga just need hetked, kus jäid seisma ja oli vaja uuesti edasi minna, olid võib-olla kõige raskemad."

Põlluste kogus selle üritusega ka enda eelarve täitmiseks raha, saades kokku üle 2000 euro. "Nüüdseks on tulnud natuke veel rohkem. Kui inimesed nägid minu viimaseid ponnistusi ja seda, et ikka üle joone tulin, siis tuli toetusi ka juurde," avaldas ta. "Umbes pool on juba tegelikult koos. See on suurepärane. Aga ma arvan, et see rahaline eesmärk ei olnud kõige olulisem. Ennast proovile panna ja lõpuks näidata, et saan sellega hakkama, mis olen välja öelnud, oli kõige olulisem."