Hint: Haggerty kaheti mõistetavad ja kahtlased otsused on tenniserahva lõhestanud
Rahvusvahelise Tenniseliidu presidendiks valiti tagasi ameeriklane David Haggerty. Paljude jaoks oli see üllatus, sest viimasel ajal võib rahvusvahelises tennises toimuvat iseloomustada märksõnaga segadus. Pühapäevases Vikerraadio saates "Spordipühapäev" selgitas teemat Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint.
Küsimusele, kas David Haggerty tagasivalimine oli Hindi jaoks üllatus, kõlas vastus: "Jah, oli küll. Pean tunnistama, et ma ei oodanud, et ta saab esimeses voorus 60% häältest, mis andsid talle kohe järgmiseks neljaks aastaks volitused. See oli üllatus. Eriti rääkides teiste kandidaatidega, kes olid suhteliselt kindlad, et neil on nii palju rahvusi taga, et pääseda teise vooru. Aga see asi lõppes suhteliselt kiiresti."
"Mitte, et ma oleks Haggerty vastu, aga tema kaheti mõistetavad ja kahtlased otsused on tenniserahva lõhestanud. Puudutades Davis Cupi ja World Touri, mille taga olid lõpuni läbimõtlemata otsused ja need tulevad ka järgmisel perioodil mängu. Ütleme teistpidi, ta peab heastama oma tiimi ja kontori otsused," jätkas Hint.
Palju pahameelt on tekitanud uus ITF-i turniiride süsteem ja pika ajalooga Davis Cupi muutmine. "Väidetavalt ATP, ITF ja WTA ei suutnud omavahel kokku leppida madalama taseme turniiridel punktide andmisel ehk ATP ei andnud punkte madalamatel turniiridel ja tänu sellele oli vaja midagi välja mõelda," jätkas Hint. "Välja mõeldi uus edetabel ehk ITF-i edetabel, mida nad peavad ise. Nende eesmärk on natuke selgemalt välja tuua kogu mängija teekond, kui ta tuleb noorteklassist välja ja lõpetab suure slämmi turniiridel. Positiivse külje pealt on hea asi, et noored ITF-i sada parimat mängijat pääsesid vabadele kohtadele meeste ja naiste turniiridel. See tegi teatud mängijatele selle teekonna natuke lihtsamaks ja selgemaks, kuid teistpidi punktide ära võtmine altpoolt ehk tabelite vähendamine tähendas sisuliselt seda, et mängijatel ei olnud enam võimalik teatud turniiridele peale saada või mängida nii palju turniire, kui oleks tahtnud. See oli suurim pahameel mängijate ja treenerite poolt. Võeti suurel hulgal ära profiks saamise võimalus, sest nad suunati teise tee peale, mis ei olnud sel hetkel profiks saamine."
Ka mõnda Eesti mängijat mõjutas selline muutus väga otseselt. "Need, kes lõpetasid kevadel Audentese ja olles 19-aastased, ei mänginud nad esimese poole aastaga mitte ühtegi profitunriiri, kus nad oleks pidanud just mängima," jätkas Hint. "Nad otsisid mänguvõimalust põhjanaabrite juures või meie kohalikelt turniiridelt. Loomulikult, kes olid ATP edetabelis sees, nende jaoks väga palju ei muutnud. Turniire jäi vähemaks ainult - 20% meeste ja 30% naiste turniire, aga kes olid edetabelis sees, nende jaoks väga palju ei muutunud midagi. Need, kes proovisid alles sinna jõuda, nende jaoks oli sel hetkel kõik."
Hint rääkis "Spordipühapäevas" veel lähemalt Davis Cupist ja andis hinnangu, millega peaks tennisemaailmas esmajärjekorras tegelema.
Toimetaja: Liisi Alamaa