Allar Hint: tennisele on kasuks, et Nadal ja Federer on tipus
Simona Halep krooniti laupäeval Wimbledoni slämmiturniiri võitjaks ning pühapäeval ootab ees meeste üksikmängu finaal tiitlikaitsja Novak Djokovici ja Roger Federeri vahel. Tennisest käis ETV spordisaate stuudios rääkimas Eesti Tennise Liidu peasekretär Allar Hint.
Tänane finaalkohtumine kestis alla tunni. Kas Serena Williams oli kehv või Simona Halep hea?
Tänane oli finaali kohta tõesti väga kiire mäng, aga eks mängijad on täpselt nii head või kehvad, kui neil lastakse olla ja millised nad ise see hetk on. Ma arvan, et Halep mängis oma parima mängu ja näitas tõesti oma ülevõimu vähemalt täna, tehes kolm lihtviga mängu jooksul kokku. Ega ta väga palju võimalust ei andnud Serenale. Hästi palju oli jooksmist ja päästmist ning ta võitles ihu ja hingega.
Serena on peale emaks saamist kolmel korral suure slämmi turniiril finaali jõudnud ja tippu tagasi jõudnud, kuid suurt turniiri võitnud ei ole. Kas see võib mingil hetkel hakata tekitama tunnet, et esikümnes on tore olla, aga ma olen seal varsti olnud 20 aastat ja kui ma slämmi ei võida, siis ma loobun?
Ma ei usu, et slämmi võitmine on mingi kriteerium loobumisele või mitte slämmi võitmine. Eks ta mängib täpselt nii kaua, kui ta tunneb, et ta on võitlusvalmis ja suudab teistele vastu saada. Tänane finaal oli küll ühepoolne, aga ma arvan, et see ei heiduta teda väga. Ta on tagasi Ameerika Ühendriikides US Openil, koduväljakul ja ta tahab seda jällegi võita. See kaotus ei ole põhjus, miks ta peaks loobuma. Pigem on see ta enda jaoks tunnetus ja enesetunne ja füüsiline vorm - kui ta ei tunne, et suudab noorematega võidu joosta, siis on aeg pillid kotti panna.
Pühapäeval on oodatud meeste finaal: Novak Djokovic ja Roger Federer. Eile mängis Federer väga ägeda poolfinaali Rafael Nadali vastu. See võib olla ebaõiglane, et Djokovic on olnud vähemalt sama kaliibriga mees väga kaua aega, aga kõik räägivad ikka Nadalist ja Federerist. Miks see nii on kujunenud tennises?
Jah, eks ta on niimoodi olnud. Oma tenniseseltskonnaski räägitakse, kes on Nadali fänn, kes on Federeri fänn. Djokovic on keegi kolmas, kelle poolt olla. Need kaks on veidi omamoodi ja positiivselt karismaatilised. Nende omavaheline võitlus on aegade algusest saanud mingisuguseks omaette nähtuseks, mida oodatakse.
Kõik kolm on olnud väga kaua aega tipus. Kas tennisemaailm ootab värsket verd ka, et tuleks keegi, kes järgmised 15 aastat ja neid võiks olla mitu? Tore on, et Federer ja Nadal, aga aitab ka.
Siin juba ringlevad pildid, et 2060. aastal on need samad näod ikkagi poolfinaalis või veerandfinaalis ja mängivad omavahel finaalis. Aga teistpidi ma arvan, et see on tennisele kasuks, et nad on seal täna. Nende omavahelisi heitlusi oodatakse ja loodetakse ka, et nad jõuavad sinna lõppu välja. Kui kümme aastat tagasi olid nad oma parimas eas, siis oldi suhteliselt kindlad, et nad jõuavad lõppu välja ja kes selle tiitli siis lõpuks võtab, see on omaette üllatus. Kuid täna rahvas on nende fänn. Nad ootavad, et nad mängiks veel ja veel.
Toimetaja: Liisi Rist