Eduka sportlaskarjääri lõpetanud Gerd Kanter pidas Tallinnas tänugala
Tallinnas, Saku Suurhallis toimus tänavu pikale ja edukale karjäärile punkti pannud kettaheite olümpiavõitja Gerd Kanteri tänugala.
39-aastaselt sportlasteele punkti pannud Kanter tänas meeleoluka peoga neid, kes temasse uskunud ja teda pika karjääri jooksul toetanud. Peokülalised said nautida head Eesti muusikat ja toitu, proovida kätt Eesti Spordimuuseumi osavusmängudes ja osaleda oksjonil. Suvel 12. korda Eesti meistriks tulnud Kanter võitis karjääri jooksul 11 tiitlivõistluste medalit. Oma pikima kettakaarega - 73 meetrit ja 38 sentimeetrit - püsib ta 12. aastat maailma kõigi aegade edetabelis kolmandal kohal. Aste kõrgemal on leedulane tema kauane konkurent Virgiljus Alekna, kes läks spordist loobumise järel poliitikasse ja vastutab Leedu parlamendi saadikuna riigi turvalisuse ja kaitse, noorte ja spordi ning migratsiooni eest.
"Aastate jooksul on Gerd olnud üks mu peamisi rivaale. Ma ei mäletagi täpselt, millal me esimest korda kohtusime, oli vist ühel Tartu võistlusel. Gerd oli siis veel noor mees, tema tulemus oli umbes 56-57 meetrit. Alguses ei paistnud, et temast võiks saada minu peamine vastane. Ent aastatepikkuse raske ja tugeva tööga õnnestus tal oma eesmärk saavutada ja spordimaailma tippu välja jõuda. Kahtlemata näitab see tema tugevat sportlasevaimu ja midagi, mida mina nimetaks karuseks Eesti sitkuseks," rääkis Alekna.
"Oleme Gerdiga osalenud paljudel tiitlivõistlustel. Alguses olin mina edukam, hiljem jäi aga meie omavahelistes jõukatsumistes sageli peale Gerd. Tihti otsustas võitja just viimane heide. Üks neist minu karjääri mälestusväärsetest hetkedest juhtus Helsinki maailmameistrivõistlustel, kui võitsin viimase heitega kulla. Tookord ei olnud õnn Gerdi poolel, kuid hiljem asjad muutusid ja temast sai kettaheite maailma esinumber."
"Ma tahaksin Gerdile öelda, et kuigi spordil on märkimisväärne roll, on see meie elust ikkagi ainult üks osa. Muidugi on hea ajas tagasi minna ja võidupäevi meenutada. Viie või kümne aasta pärast tunned sellest samasugust mõnu nagu mina praegu. Sest tegelikult võib elu ka ilma spordita olla sama põnev, tähendusrikas ja nauditav. Soovin sulle kogu südamest edu ja tulevikuks ainult kõike paremat."