La Vuelta blogi: kui sa ei õpi teiste, õpi vähemalt enda vigadest
Eesti vanasõna ütleb, et tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest. Paljude õnnestumiste juures on ka La Vuelta meeskond kokku puutunud mitme apsaka või möödapanekuga, millest hea meelega (vähemalt osadest) sooviks seekord hoiduda. La Vuelta blogi tutvustab neist kuutteist ja tuletab need samas ka endile meelde.
1. Külm, vihm ja väsimus peaks alati manitsema suuremale ettevaatlikkusele. Kui sa liigud raudtee poole ning see jääb teega diagonaali, kui raudtee rööbaste ümber on prussid, kui sajab vihma ja kui oled väsinud. Nii juhtub see, mis meil ühes Sloveenia väikeses alevis, kus ainult mõned meist puhta nahaga teisele poole raudteed said. Ning juba järgmisel hommikul astus mõnigi sama reha otsa.
2. Kui oled janune, siis oled nähtavasti juba hiljaks jäänud ning pead tempos järele andma – eriti keskmisest kuumemas ilmas, mis meid ees ootab. Samuti söö kõht alati korralikult täis – täitsa tavaline täisväärtuslik toit on täiesti okei.
3. Sind ei tapa mitte teekonna pikkus vaid kiirus – hinda tiimi jõuvarusid adekvaatselt. Muidu võib juhtuda see, mis esimene kord Rootsis, kus juba pärast kolmandat päeva olid enamus meist kinni teibitud ning hädas ülekoormusest tingitud hädadega (nt. põlvevalu). Teisel korral oli tempo paar km/tunnis madalam ning vaevused olid kordades väiksemad (või olime lihtsalt juba niivõrd paremas vormis, mida on aga raske uskuda).
4. Turvalisuse poolelt on olnud õppetund see, et ka kõige väiksem kokkupuude kiirteega võib viia ohtliku olukorrani, ratturid on hetkega kiires liikluskeerises ning tee pealt mahasaamine on pea võimatu. Samuti võib saateauto kaduda tundideks. Seega ei ole midagi tähtsamat, kui igal õhtul võtta järgmise päeva teekond tükkideks ja see läbi analüüsida.
5. Kui Eestis võib tihtipeale piduriklotside vahetamise ära unustada, siis Lõuna-Euroopa mägedes mööda serpentiine slaalomit lastes võid teinekord avastada end olukorras, et nüüd oleks vaja korralikult pidurdada – aga piduriklotsid enam (väga hästi) ei võtagi.
6. Ära usu pimesi GPS-i, vaid mõtle alati oma peaga kaasa, sest muidu on paarikümne kilomeetrised lisapoognad lihtsad tulema. Ning seda tavaliselt siis, kui sa oled just kõige väsinum.
7. Pikkadest ja teinekord ootamatult täiesti valgustamata tunnelitest pole kuigi mugav ilma rattalambita läbi sõita.
8. Kui ikka hakkab vihma peksab näkku ja temperatuur kukub alla seitsme-kaheksa kraadi juurde (nagu meil esimesel korral Saksamaal), siis võib hakata suvises rattavormis päris külm. Võta vabamalt - sa oled puhkusel ning iga päev ei pea normi täis tegema.
9. Kui siledas Eestis võib väga vabalt juhtuda, et rattakasseti kõige kergemaid ja raskemaid hammasrattad jäävad tööta ja läigivad nagu prillkivid, siis mägedes võib väga vabalt kergetest hammasratastest puudu jääda. Kui juba maailma parimad ratturid peavad kõige jubedamatest tõusudest ülesminekuks lisama taha kuni 32 hambaga hammasratta, siis milline valu võis olla meil osadest, kes pidid üle kümne kraadiseid pikki tõuse võtma 25 hambalise hammasrattaga.
10. Kuna teekond kestab nädalaid ning on intensiivne tekib tiimis alati teinekord erimeelsusi ja ka sajatamisi. Olgu see siis marsruudi valikul, majutuse osas või vabade hetkede veetmisel. Siis on tähtis, et üksteist mõistetaks, igaüks saaks end välja elada ja seda ei võetaks isiklikult. Sest tea, et järgmisel hetkel on kõik jälle chill.
11. Kui sul on maanteekingad, siis hangi endale varuklotsid, sest isegi rattasõidul tuleb jalutamist piisavalt palju ette.
12. Ära alusta päeva 4-5 atise rehvirõhuga, vaid löö kohe kaheksa atti sisse – esiteks lippab paremini ning läbilöögi oht on ka väiksem.
13. Ära sõida õhukeste ultramoodsate ja kergete väliskummidega kui sulle ei meeldi (vihmas) sisekumme vahetada.
14. Ära mine sõitma ilma päevakavata ja planeerimata ning sa ei jõua kaugele. Teatud määrani on distsipliin ja kord sellisel tuuril paratamatu. Samas ära ka üle planeeri, sest spontaansed olukorrad nt. "poolkogemata" end Col du Galibier tipust leides, võivad olla tuuri kõige vingemad hetked.
15. Kui sulle on ratas ikka väga armas ning kallis, siis kindlusta see ära, sest isegi väga terane olles võib see kõige ebatõenäolisemas olukorras "Itaalia maffia" saagiks minna (eelmisel korral varastati meil kohe pärast lõpetamist Milanos otse hosteli kinnisest taraga ümbritsetud turvakaameratega parklast viis ratast). Samas arvesta, et kõigi ohtude vastu end kaitsta ei saa.
16. Ja viimaseks – võta vabalt, isegi kui midagi juhtub (ning niikuinii midagi juhtub), varem või hiljem laheneb kõik ära.
25. augustist 15. septembrini sõidab kaheksaliikmeline rattasõprade grupp kaasa Hispaanias peetava suurtuuri Vuelta Espana. 2012. aastal võttis sama seltskond ette teekonna Tallinnast Pariisi, et kaasa elada Rein Taaramäele Tour de France'i viimasel etapil ning 2015. aastal lehvis Eesti lipp Giro d'Italial, kus väisas võidu sõita Tanel Kangert. Loogilise asjade jadana võetakse nüüd suund kolmandale suurtuurile, Vueltale.