Priit, olete nüüd meeskonnaga jõudnud siia Brnosse ja kohe esimeses trennis ka väikese jõusaali läbi proovinud. Mis on sinu vaatevinklist kõige olulisem, mida mehed peavad pärast mängu tegema?

Pärast mängu on kõige olulisem uni, puhkus ja hea kvaliteediga söök. Seda kõike saime eile (reedel - toim.) ära teha. Meil on väga hea uus füsioterapeut, Helvis Trääder, kes on toitumise peal. Oleme arvamusel, et pärast rasket mängu on esmajärgus toitumine ja puhkus.

Kas pärast lennureisi tuleb natukene lahti võimelda ja veidi peale visata ka?

Jah, see on tavapärane rutiin, et kui jõuad teise kohta, siis väike jõusaal ja väike viskamine. Õhtul hotellis on juba muud protseduurid.

Mehed tegid siin nalja, et kellel on laiemad õlad ja kes raskemat topispalli oskab tõsta.

[Kasper] Suurorul olid laiemad õlad kui [Janari] Jõesaarel. Aga jah, see pulli tegemine käib meil alati kaasa. Väga lahe.

Kindlasti eilses kohtumises Sloveeniaga, mis võideti 31 punktiga, paljud vaatasid kui vägevalt Maik-Kalev Kotsar mängib, aga samas paljud märkasid, et enne kohtumist ja pärast kohtumist ta kannab õlatuge.

Operatsiooni järel on õlg nii nagu ta on. Natukene jäigem, et sellega tuleb päris palju tegeleda. Need on tavapärased mängueelsed rutiinid. Paljud on vaadanud seda, mis me mängu ajal kasutame  – õlasidet. See hoiab tal õlga soojas. Kerge vibratsioon on sees, mis on talle väga hea, et olla mänguks valmis.

Operatsioonist on päris palju aega möödas, mis tähendab, et taastumine võtab ikkagi kõvasti aega?

Taastumine võtab ikkagi aega, sest õlg tuleb saada natukene stabiilsemaks ja liikuvamaks ning jõudu peab ka juurde tulema. Ma arvan, et liigume väga heas graafikus, et augustis oleks õlg veel parem ja 2029. aastaks [Tallinnas toimuvaks EM-finaalturniiri alagrupifaasiks] oleks õlg täiesti terve. Sinna on veel väga pikk maa minna, aga liigume väga heas graafikus.

See ongi väga pikk protsess. Nagu odaviskajatel, kui õlg saab vigastada, siis see võtabki väga palju aega. Tuleb lihtsalt olla igapäevaselt väga rutiinne ja väga töökas, siis kõik laabub.

Kellega korvpallikoondislastest peate veel lisavaeva nägema, et kõik oleks okei?

Enamus on ikkagi väga heas konditsioonis ja terved. Eks kontaktspordis ikka alati juhtub midagi, aga midagi suurt ei ole. Tegelikult Maiki õlg on ka väga hea, aga tuleb lihtsalt tegeleda ja saada see stabiilsemaks ja liikuvamaks.

Sa oled korvpallikoondise juures pikalt olnud ja igasuguseid võite näinud. Mida sinu jaoks võit Sloveenia üle tähendas? Miks meie mehed nii erakordselt head olid?

Noh see oli ikka võimas! Alates hümnist ja saali minekust, siis see, mis eile saalis toimus hümni järgselt võttis vähekene kananaha peale. Mängujärgne ka ja kõik. [Artur] Konontšuk on meile uue traditsiooni toonud, et kui me võidame, siis tehakse ümber väljaku ring, antakse kõigile plaksu ja kallistatakse. See on ebareaalne, võimas tunne ja väga uhke on olla Eesti korvpallikoondise juures. 31 punktiga võita oli natukene üllatav, ei oleks oodanud.

Kas sellest mängujärgsest kallistusringist ja fännidest saadakse see energia, millega edasi minna?

Noh see annab ikkagi megaenergia. Paljud tuttavad, kes tulevad esimest korda korvpalli vaatama, neil on pärast sellist mängu autos värinad sees. See emotsioon, mis sa sealt saalist saad, see on ikka väga võimas.

Aitäh ja palju jaksu sulle!