La Vuelta blogi: milleks kõik see rattatuur ja pull? ({{commentsTotal}})

Pea eranditult motiveerib kõike rattureid seiklust kaasa tegema taevasse kõrguvad mäed, tuul, päike, vihm (lumi) ning sellega kaasnev igapäevane teadmatus ja seiklus. Foto tehtud 2015. aasta mais Põhja-Itaalias Stelvio kuru tipus 2757 meetri kõrgusel, mil
Pea eranditult motiveerib kõike rattureid seiklust kaasa tegema taevasse kõrguvad mäed, tuul, päike, vihm (lumi) ning sellega kaasnev igapäevane teadmatus ja seiklus. Foto tehtud 2015. aasta mais Põhja-Itaalias Stelvio kuru tipus 2757 meetri kõrgusel, mil Autor/allikas: Erakogu

Üle Püreneede turnimine ja läbi Hispaania pedaalimine võib olla paras lõbu, kuid samas ei saa eitada, et igapäevased 6-8-tunnised päevad sadulanühkimist võib olla ka parajaks pingutuseks. Kuidas La Vuelta tiimi liikmed end motiveerivad ning kui kaugel ollakse treeningutega, sellest annab ülevaate nende teine blogipostitus.

"Mind motiveerib peamiselt see, et jätkuvalt kombata enda piire ja saada koos teistega hakkama kriitilistel hetkedel. Olla ühtne tiim, unustada argipäev ja nautida teadmatust koos jalgratta ja sõpradega. Mind eriti ei lohuta, et olen eelnevalt kaks korda sarnase formaadiga tuuri sõitnud. Iga nii pikk rattasõit on väga eripalgeline. Nii mõnelegi võib säärane trall tunduda keskeakriisis olevate rattasõprade omapärane puhkus. Aga selline kogemus annab aastateks emotsioone, lisab inspiratsiooni uuteks väljakutseteks, õpetab asju tegelikult ka tegema ja teistega arvestama," seob oma mõtteid kokku grupi hing ja põhiorganisaator Tõnu Vahter.

Prantsusmaa ja Itaalia rattaseiklusega tekkinud mälestused utsitavad teisigi takka.
"Ma olen seda seiklust oodanud juba alates 2015. aastest, mil lõppes meie teine reis Itaaliasse.  Nii, et motivatsiooni ei ole üldse probleemi, saaks juba minema," ütleb naljatledes grupi üks peamisi mootoreid Toomas Erikson, kes ajab iganädalaselt Eesti rattamaratonidel kõrgeid kohti taga. "Ehk annab see reis lisamotivatsiooni sügisesteks rattavõistlusteks, mis mind ees ootavad. Praegu sooviks juhtme seinast välja tõmmata ja lihtsalt  mõnusa rattaseltskonnaga kruiisida, nautida sooja ilma, loodust, mägesid head toitu ja veini," lisab Erikson.

Teiseks tõsisemaks rattahingeks tuleb pidada ainukest naisterahvast ning juba varakevadet UCI pararatta karusellis tiirelnud Mari-Liis Juuli, kes ootab sellele vaatamata Lõuna Prantsusmaad ja Püreneesid koos Tour de France'i mägedega.

"Kui eelmisel korral Itaalia tuurile sõitmisel oli minu motivaator nii ausate kui ebaausate võtetega Tõnu, siis sel aastal küll ühtegi taganttorkijat pole vaja olnud," alustab Juul. "Selline seikluses koosneb rattasõidu kõige parematest külgedest. On loodus, taevasse kõrguvad mäed, tuul, päike ja vihm. On lõputu väntamine ning tiimitöö, loota saab ainult oma jõule ja vastupidavusele. Sealjuures ka hetkelised rasked olukorrad, omavahelised väiksed pinnale kerkivad eriarvamused, käivad asja juurde. Kõik on selline päris-päris, ilma poliitiliselt korrektse linnakära peenutsemiseta."

Sel tuuril esimest korda rattaseltskonnaga liituv Janek Kadariku sõnul aitas teda "pehmeks rääkida" tema enda soov saada teada, kuidas seal mägedes ikka on. "Tegelikult olen ammu tahtnud avastada, kas ongi normaalne 15-20 km järjest tõuse sõita või 60-80 km/h laskuda nagu teevad need hullud seal televiisoris. Vähemtähtsam motivaator pole ka hea söök, mida sportimine aitavad väiksemate südamepiinadega rohkem konsumeerida. Raskematel hetkedel, enne rattapükse otsima asudes mõtlen ma vahel sellele, et teen sporti ainult selle pärast, et järgmised seitse päeva võiksin jälle süüa ja juua seda, mida ma tahan, kartmata, et garderoob väikseks jääb." Lisaks toob Kadarik välja ka lapsed, kellele saab isa oma liikumisega näidata ehk eeskuju.

Grupi üks seiklushingelisemaid rattureid, kes endale tihtipeale lisapulli välja mõtleb on Kaupa Karja. Tema motiveerivad peamiselt samuti sundusega kaasnevad mälestused. "Sedalaadi üritusi on hea meenutada veel mõnda aega, kui neid mitte nimetada isegi elu suursündmusteks. See sunnib ka natuke end pingutama, et tervisesportlasena matk terves ulatuses ära kesta,"rääkis Karja.

Jättes kõrvale igapäevaselt võistlevad Eriksoni ja Juuli, siis ülejäänud rattatuuri jaoks suurt trenni tegema ei hakka.

"Treeningud piirduvad aktiivse eluviisiga kaasaskäivate tegevustega nagu füüsiline töö, lastega tegelemine ning sportlikud meelelahutus üritused," ütles Karja. Sama arvab ka Vahter, kes siiralt loodab, et kodus töö tegemine ja koeraga jalutamine on samuti omamoodi trenn ja midagi ikka aitab. "Vaim on valmis ja ratas mägedeks oma seadistuse saanud. Loodan, et ehk jõuab enne tuuri algust 1000 sõidukilomeetrit kokku saada."

Kerge hommikuvõimlemisega võrdleb oma treeninguid ka Kadarik "Mismõttes, kas laagriks peab ette valmistama? Ei usu, et enne Vueltat pruuniks saab – ehk 1300 km tuleb trenni kokku."

25. augustist 15. septembrini sõidab kaheksaliikmeline rattasõprade grupp kaasa Hispaanias peetava suurtuuri Vuelta Espana. 2012. aastal võttis sama seltskond ette teekonna Tallinnast Pariisi, et kaasa elada Rein Taaramäele Tour de France'i viimasel etapil ning 2015. aastal lehvis Eesti lipp Giro d'Italial, kus väisas võidu sõita Tanel Kangert. Loogilise asjade jadana võetakse nüüd suund kolmandale suurtuurile, Vueltale.

Toimetaja: Liisi Rist



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: