Tour de France'i põrutusjuhtumid tõid esile senise kontrolli puudused

Tour de France'i esimesel nädalal on mitu ratturit saanud kukkumise järel põrutuse, kuid see selgus alles pärast etapi lõppu. See on tekitanud küsimuse, kas praegune süsteem suudab vigastusi piisavalt kiiresti avastada.
Velotuuri jooksul on võistluse katkestanud kaheksa ratturit, neist kolm põrutuse tõttu. Prantslane Clement Berthet, hollandlane Alex Molenaar ja norralane Torstein Träen kukkusid võistluse ajal, kuid lõpetasid sellest hoolimata etapi. Alles hilisemad arstlikud uuringud näitasid, et neil oli põrutus ning nad pidid Tour de France'ilt loobuma.
Rahvusvahelise Jalgrattaliidu (UCI) meditsiinidirektori Xavier Bigardi sõnul ei ole selline olukord hea.
"Meie jaoks pole kunagi hea, kui ratturil avastatakse põrutus alles pärast seda, kui ta on võistlemist jätkanud," ütles ta Reutersile.
Praegu vaadatakse kukkunud rattur kohe üle. Kui tal on selged põrutuse tunnused, näiteks iiveldus, segadus või tasakaaluhäired, eemaldatakse ta võistluselt. Kui neid märke ei ole, võib rattur edasi sõita ning talle tehakse põhjalikum tervisekontroll alles pärast etappi.
Arstide sõnul on probleem selles, et kõiki põrutuse sümptomeid ei ole võimalik kohe märgata.
"Mõned sümptomid tekivad kohe, teised alles mitu tundi hiljem," selgitas Bigard.
Groupama-FDJ Unitedi meeskonna arst Mathieu Le Strat lisas, et põhjalik põrutuse kontroll kestab 10–15 minutit ning seda ei ole võimalik teha keset võistlust tee ääres.
Ekspertide sõnul on rattaspordis põrutustesse suhtumine viimastel aastatel muutunud palju tõsisemaks, kuid suur probleem on endiselt see, et ratturid tahavad pärast kukkumist kiiresti võistlust jätkata. Mitmenädalasel velotuuril võib iga kaotatud sekund mõjutada lõpptulemust.
Toimetaja: Anete-Elisabeth Luukas



