Lõppeva nädala reedel mängiti esimest korda välja August Soku rändkarikas. TalTechi ehk rahvasuus Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli korvpallimeeskondade vastasseis oli sümpaatselt särtsakas juba möödunud hooajal ning üha tõsisemalt suhtuvad elutervesse konkurentsi korvpalliväljakul ka ülikoolide kõrgemad pead. Vaadates publikust pungil spordihoonet, ei ole ehk liig väita, et see mäng on nüüdseks enamat kui lihtsalt üks spordivõistlus.

Ülikoolikorvpallist rääkides ei saa aga üle ega ümber USA-st, kus kevadine finaalturniir – tuntud kui March Madness ehk Märtsihullus – kuulub riigi vaadatuimate spordisündmuste hulka, tehes kohati silmad ette ka näiteks NBA finaalseeriale.

Meie siin kaugel Eestis hoiame loomulikult ennekõike pöialt omadele: Kentucky ja Arizona, mis vastavalt Kerr Kriisa ja Henri Veesaare mängupaigad, kuuluvad ülikoolide koorekihi hulka. "Kentuckyl on all tõsine ajalugu ja seda ägedam, et Eesti kutt saab seal mängida," rääkis Vikerraadiole kogenud korvpallitreener Toomas Annuk, kes isegi meie korvimehi teisele poole Atlandi ookeanit aidanud. "Arvestades Kerri kogemust ülikoolikorvpallis, arvan, et tema roll saab suur olema. Kentucky uus treener Mark Pope teda ilmaasjata sinna ei värvanud, maa kuulamine käis juba enne. Saab igati põnev olema."

"Tal on agentuuri pool üsna korralik ja kindlasti on neil mingi tegevuskava ka paika pandud," rääkis Annuk Kriisa võimalikest tulevikuplaanidest. "Ma usun, et ta võib liikuda Euroopa poole, aga mis tasemel, mis liigas, on keeruline paika panna. Ei saa välistada ka G-liigat, seal on palgad päris kõrgele tasemele jõudnud ja äkki läbi selle ka NBA unistust elus hoida nagu Henri Drell teeb. Põnev oleks teda näha ka Euroopa tipptasemel mängimas," mõtiskles treener.

"Ootame, et pärast vaheaastat saab Veesaar ikkagi olema olulises rollis. Kui tal on treeneri usaldus, siis Eesti korvpallifänni jaoks saab Arizona jälgimine üsnagi huvitav olema. Üliõpilaskorvpall on nii prognoosimatu. Hooajaeelsetes prognoosides on Arizona selgelt kõrgemal, aga Kentuckyl on uus tulemine, uus treener, uued mängijad - meie seisukohast on mõlemat nimekat ülikooli hea jälgida, kui omad poisid seal mängimas," tõdes Annuk.

USA ülikoolikorvpalli osatakse aga hinnata ka Eestis. Rait Milistver on aastaid sotsiaalmeedias korvpalligrupis oma mõtteid ja tähelepanekuid avalikult jaganud. Küsisime, kust tuleb tema armastus kauge maa liiga vastu.

"Minuni jõudis see nõukogudeaegsete olümpiaraamatute kaudu. Neid sai lapsena kõvasti loetud ja neist jäi meelde, kuidas USA üliõpilassportlased loputasid OM-il regulaarselt kogu maailma amatööre, kaasa arvatud Nõukogude korvpallikoondist, kus vahepeal ka meie mehed olid," sõnas Milistver. "Raudse eesriide kukkumise ajal käis Tiit Soku aegne Liidu koondis käis üliõpilassatsidega mängimas ja Kalevgi tegi üks-kaks Ameerika turneed, kus kohtus erinevate ülikoolidega. Reaalselt nägin esimesi mänge vist 2000. aastate alguses, regulaarselt olen nüüd mänge vaadanud kümme aastat ja see algas Rauno Nurgeri Wichitasse suundumisest."

Aga mis ülikoolikorvpalli juures ikkagi köidab? "NCAA kõrgeimas divisjonis mängib 352 ülikooli. Laias laastus: kui paneksime kõikide Euroopa Liidu riikide korvpalli A-divisjonid mängima nii-öelda Euroopa liigat, saaksime umbes sarnase numbri. See mastaapsus võtab täiesti erinevaid mõõtmeid. Seal mängivad maailma parimad noored korvpallurid, tulevased NBA, Euroliiga ja ka Eesti liiga staarid. Füüsiline andekus, mida selles liigas näeb, on täiesti fenomenaalne. See on aus ja kirglik korvpall, veel rahast rikkumata. Loomulikult on mängus ka nooruslikku uljust ja naiivsust rohkem kui täiskasvanute korvpallis, samas võib NCAA-s võib näha distsiplineeritud ja meeskondlikku korvpalli. See on sarnasem Euroliiga kui NBA-ga, sest igal mängul on suur tähtsus," loetles Milistver põhjuseid.

Vikerraadio küsisis ka vahetuid muljeid. Väga noorena Eesti liigas läbi löönud ja koondises kanda kinnitanud tagamängija Anna Gret Asi läks USA-sse 2021. aasta suvel. Paljude pakkumiste seast valis ta toona Arizona.

"Huvi tuli 9. klassi paiku suvel, ülikoolid hakkasid kirjutama, aga me ei tohtinud kuni 11. klassini ühenduses olla. 11. klassis tuli koroona, järsku avastasin 2020. aasta suvel, et kõik hakkavad juba päris varakult ära committima [ülikoolile jah-sõna ütlema], tundsin ka väikest survet, et tuleks otsus varsti ära teha. Arutasin emaga [tunnustatud Tartu korvpallitreener Kaire Asi] läbi, mis oleks tark teha ja sisemuses tundsin, et Arizona on õige otsus, aga mul ei olnud seda millegagi võrrelda, sest ma ei saanud koroona tõttu visiitidel käia. Ema ütles, et kui sa tunned, et see on see koht, kuhu tahad minna, siis ma ei saa kätt ette panna," naeris Asi.

Kui Arizona osutus Asi jaoks ebaõnnestunud valikuks, siis praeguse ülikooli Oklahoma State'iga on oma viimast ülikooliaastat alustav mängija väga rahul.

"Kõige suurem erinevus on ühtehoid, mis siin tiimis on. Väike linn, kõik teavad kõiki ja kui siin veel korvpallivõistkonnas oled, siis inimesed tunnevad sind toidupoes ära. Väga positiivne, väga tervislik suhe fännidega. Mõnus keskkond, kus olla. See on väga silmi avav, kasvatav kogemus, mis ei saa kuidagi külgemööda maha joosta," tõdes Asi.