Märtsis otsustas FIE Venemaa ja Valgevene sportlased taas rahvusvahelistele võistlustele lubada. Otsusele vastas üle 300 vehkleja, kes tegid FIE-le ja rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK) ühispöördumise, milles nõudsid Venemaa ja Valgevene sportlaste võistluskeelu taastamist. Ükski Eesti vehkleja ei allkirjastanud ühispöördumist, kuid kahekordne olümpiamedalist Katrina Lehis avaldas sotsiaalmeedias Ukraina sportlastele toetust.

Eesti vehklemisliidu peasekretär Aivar Paalberg ütles ERR-ile, et sportlased peaksid iseenda eest rääkima, kuid Eesti vehklejad on mitmel korral avaldanud enda toetust Ukrainale. "Sportlased on väga ühemõttelised olnud, nii nagu ka meie alaliit tervikuna. Kui oli Budapestis MK-etapp, siis meie sportlased kandsid Ukraina lipuvärvidega käepaelu, mille korraldajad käskisid eemaldada," ütles Paalberg.

Ta nõustus saatejuhi Juhan Kilumetsiga, et olümpiavõitjate sõnavõttudel on paratamatult ühiskondlikult suurem võim, aga samas ka nemad käituvad oma parima äranägemise järgi. "Nende kompetents peitub ikkagi spordis, mitte avalikes suhetes. Tõsi küll, võib-olla me peaksime panema oma kodulehele üles tugeva avalduse ja jätma selle avalehele kogu aeg nähtavaks. Et kui kellelgi on kahtlused, siis nad võivad selle uuesti läbi lugeda ja aru saada, mis meie seisukoht on," lisas vehklemisliidu peasekretär.

Paalberg ütles, et terve Eesti vehklemiskogukond toetab Ukrainat, kuid sõnavõttude teemal võivad arvamused erineda. "Selle üle on ikka erimeelsusi, kuidas me peaksime mingis olukorras käituma, aga põhimõtetes ei ole," sõnas Paalberg.

Vehklemisliidu peasekretär kommenteeris ka märtsis Eestis aset leidnud võistlust, kus üks noor vehkleja, kelle treener on olümpiavõitja Irina Embrich, kandis Venemaa lipuvärvides maski. "See tõesti juhtus ja selle asemel, et keegi oleks seal kohapeal läinud ja öelnud, et see ei sobi, palun vaheta mask ära, tehti foto ja see läks sotsiaalmeediasse," sõnas Paalberg, lisades, et vehklemisliidu juhatus arutab intsidenti järgmisel koosolekul.

"Irina [Embrich] ütles mulle isiklikult, et kui ta tuli olümpiavõitjaks, siis talle nii palju ajakirjanikud ei helistanud, ei küsinud ta käest. Kui me tahame seda probleemi lahendada, tuleb seda teha rohujuure tasandil," lisas vehklemisliidu peasekretär.

Ta ütles, et kuna Eesti vehklemist on saatnud edu, jõuab see ka aeg-ajalt probleemide tõttu meediasse. "Vehklemisrajal oled harjunud, et sa oled üksi, võitled iseenda eest, teed ise neid otsusesid. Ja nüüd, kui see pärisellu ümber kanda, kus pead tegelikult teiste inimestega koostööd tegema ja ühise eesmärgi nimel pingutama, siis võib-olla ei tule see niivõrd hästi välja. Kui sa oled juba kümme ja 20 aastat samade inimestega läbi käinud, siis ikka on mingid põhjused, miks tülis ollakse. Võib juhtuda see, et mäletatakse ainult seda, et inimesed on omavahel tülis, aga nad ei mäleta selle põhjust," sõnas Paalberg.

Paalberg rääkis, et FIE poolt saadetud suunised agressorriikide sportlaste võistlustele lubamise osas on tekitanud kaootilise olukorra, kuid viimane juhend on aidanud asju täpsustada. "FIE andis välja protseduurid, kuidas peaksid agressorriikide sportlased saama võistlustel osaleda. Kuidas neid registreeritakse, kuidas majutatakse, kuidas nad saavad võistelda, milline on nende võistlusvorm. Suhteliselt detailne eeskiri korraldajatele," ütles vehklemisliidu peasekretär.

Ta lisas, et neutraalse lipu all võistlevatel sportlastel peab võistlusvormil olema riiginime asemel tähekombinatsioon AIN, samuti peavad võistlejad olema majutatud eraldi hotelli ning neil peavad olema turvamehed, kes neid nii majutuskohas kui ka võistluspaigas kaitsevad. Lisaks on keelatud igasugune poliitiline sümboolika.

Paalberg sõnas, et Euroopas võivad arusaamad ja vaated teemale erineda, mistõttu on esialgselt planeeritud korraldajariikide asemel osad võistlused viidud Bulgaariasse ja Türki.

"Kuigi enamus Euroopast näib olevat agressorriikide vastu, sest Euroopa vehklemisföderatsioon kutsus tagasi Euroopa vehklemisföderatsiooni presidendi kongressil häälte enamusega. Näiteks rahvusvahelises vehklemisliidus ei ole seda veel toimunud, [Ališer] Usmanov on oma volitused peatanud ja kongressil ei ole tulnud kõneks, et teda tagasi kutsuda ja seda ilmselt sellepärast, et neid hääli ei saaks kokku. Euroopa alaliidus suutsime selle ära teha. Enamus Euroopast on siiski Ukraina taga, aga ei saa eitada seda, et on riike, kus on seisukohad teistsugused," ütles Paalberg.